14.09.2023
VABARIIGI VALIMISKOMISJON
Justiitsministeeriumis koostatud riigikogu valimise seaduse muudatusettepanekute kohaselt läheks e-hääletamise korraldamisel suurem sõnaõigus valitsusele, mis võiks aga tekitada kahtlusi valimiste läbiviimise aususe suhtes.
“Kavandatud muudatus, millega soovitakse Vabariigi Valitsusele anda pädevus määruse andmiseks valimiste küsimuses, ei ole kooskõlas Eestis traditsiooniliselt kehtiva põhimõttega, et valimiste korraldajad on poliitilisest võimust sõltumatud,” leidis Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) seaduse väljatöötamiskavatsusele (VTK) esitatud kooskõlastuskirjas.
Valimiskomisjon lisas oma kommentaaris, et täitevvõimu määrused valimiste küsimuses võivad näida parteipoliitilistest huvidest sõltuvad, isegi kui need seda ei ole.
“See võib õõnestada valimiste usaldusväärsust. Samuti võib see takistada valimiste korraldamist, kui tehnilistes detailides puudub poliitiline konsensus. Seega soovitame seda aspekti veel kord kaaluda,” märkis VVK.
Justiitsminister Kalle Laanet (Reformierakond) leidis oma kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et sellistel kahtlustel ei ole alust: “Valitsusele regulatsiooni kehtestamise õiguse andmine ei kahjusta valimiste sõltumatust, vaid suurendab kooskõla õigusriigi põhimõttega. Seda ütlevad ka riigikohtu seisukohad.”
Valitsusele suuremate volituste andmise üks põhjusi võib aga olla riigikohtu kevadel tehtud soovitus täpsustada e-hääletamise korraldust, mis praegu tuleneb riigikogu valimise seadusest ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest. Riigikohus leidis, et reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele.
Vabariigi Valimiskomisjon märkiski oma kommentaaris VTK-le, et nõustub seisukohaga, et elektroonilist hääletamist puudutavad tehnilised detailid peaksid osaliselt olema reguleeritud õigustloovas aktis (määruses), mitte seaduses, kuna infotehnoloogia areneb kiiresti ning elektroonilisel hääletamisel peab olema võimalik tehnilisi detaile muuta, et elektroonilise hääletamise süsteem oleks ajakohane ja turvaline.
Seaduseelnõu seletuskirjas öeldakse, et valimiskomisjoni väljatoodud riskide maandamiseks nähakse ette, et määrused tuleb kehtestada aegsasti enne valimisi ja määruste kehtestamisel peab valitsus kaasama VVK.
Samas on ERR-iga rääkinud teemaga kursis olevad anonüümsust palunud allikad viidanud, et algatus läheb vastuollu põhimõttega, et täitevvõim ei tohiks olla otseselt seotud valimiste korraldamisega.
Kui valitsus saaks määrata tehnilisi tingimusi, mille alusel näiteks e- või m-valimised toimuvad, saaks parajasti võimul olevad erakonnad mõjutada nende kanalite kasutamist valimistel, sellega aga ka osalust. Kõik see kokku aga tekitaks valijate umbusku valimiste korraldamise usaldusväärsuse ja sõltumatuse suhtes.
Samuti tekitab küsimusi justiitsministeeriumi käitumine seaduseelnõu menetlemisel, kus eelnõu saadeti välja 6. septembril, selle kooskõlastusi oodatakse aga juba 20. septembri õhtuks. Üheksa tööpäeva nii olulise eelnõu kooskõlastamiseks ei ole piisav aeg.
Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask ei soovinud veel eelnõu kommenteerida, viidates pressiesindaja vahendusel, et VVK ei ole veel oma konsensuslikku seisukohta kujundanud.
Allikas: ERR