Euiroopa Parlamendi valimistel kandideerivate erakondade esindajad väitlesid eile ETV “Valimisstuudios” Euroopa kaitsepoliitika teemadel.
Stuudios väitlesid Jaak Madison (EKRE), Hanno Pevkur (Reformierakond), Urmas Reinsalu (Isamaa), Aivar Riisalu (Keskerakond), Sven Mikser (SDE), Rainer Saks (Parempoolsed), Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Olev-Andres Tinn (Rohelised).
Kas pooldate Euroopa võlakirjade loomist Ukraina toetamiseks?
Madisoni hinnangul ei ole sellele konkreetset jah või ei vastust. Ta märkis, et Ukraina abistamise vajalikkuses ta ei kahtle, kuid Euroopa võlakirjade loomist peab ta odavaks populismiks enne valimisi.
“Kui vaatame Euroopa Liidu aluslepinguid, siis kaitsepoliitikaga on seal kahjuks väga vähe pistmist Euroopa Liidus tervikuna. See on olnud majandusühendus ja me oleme olnud alati seisukohal, et EL peab jääma majandusühenduseks. Aga kui räägime Ukraina abistamisest, siis mitte keegi ei kahtle, et Ukrainat tuleb toetada,” rääkis ta.
“Miks ma vastasin küsimusele nii ja naa? Sest see pole nii must ja valge. Euroopa riigid peavad investeerima palju rohkem oma kaitsevõimesse kui 100 miljardit eurot. Kuid hetkel see on muutunud odavaks populismiks, et me lubame 100 miljardi võlakirja emiteerimist kaitsetööstuse käima tõmbamiseks, aga samal ajal me ei taha rääkida isegi seda, et ei ole olemas Euroopa ühtset kaitsetööstust. On liikmesriikide kaitsetööstus. Me ei räägi, et ligi pooled EL-i riigid ei täida tänaseni NATO nõuet investeerida kaks protsenti SKP-st kaitsekulutustesse. Ehk see on selline silmamoondustrikk, et keegi teine maksab 100 miljardit kaitsetööstuse arendamiseks, aga samal ajal pooled EL-i riigid lasevad luuslangi. Tegelik probleem on see, et EL-i riigid ise ei investeeri piisavalt kaitsevõimesse,” lisas ta.
Kas toetate venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina abistamiseks?
Madisoni sõnul peaksid kõik liikmesriigid tegema seda üheskoos, aga Eesti ei peaks olema siin eestvedaja. Lisaks võib tema sõnul Eestis selles küsimuses olla vastuolus põhiseadusega. “Venemaa varade kasutamine Ukraina hüvanguks on hea plaan, kuid see peab olema ka põhiseaduspärane,” sõnas ta.
“Samal ajal Eestile tihti meeldib olla eesjooksja maailmas kõikides küsimustes kas siseriiklikel põhjustel või selleks, et mõni väga ebapopulaarne peaminister Eestis võiks olla populaarne välismaal ja saaks endale auhinnarahasid ja soojemat töökohta valmis seada Brüsselis. Aga samal ajal teised riigid väga kaasa ei tule, vaid vaatavad, et las see Eesti jookseb seal ees. Seega selles küsimuses ma eelistaksin, et eeskuju näitaks Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja siis Eesti läheb selle algatusega kaasa. Mitte nii, et Eesti hoolimata põhiseadusest on kõva eesjooksja ja ülejäänud maailm vaatab järele, et vaatame, mis juhtuma hakkab Eesti ja Venemaa vahel,” kommenteeris ta.
Kas Euroopa suudab lähiaastatel üles ehitada konkurentsivõimelise kaitsetööstuse?
Madison leidis, et Euroopa ei suuda siiski kaitsetööstust üles ehitada. “Ma lihtsalt vaatan viimase kahe aasta käitumist, kui on toimunud agressioon Venemaa poolt Ukraina vastu ja kui palju siis on selle kahe aasta vältel hakanud Euroopa riigid investeerima kaitsevõimesse, siis see on piinlikult väike olnud, kui räägime Lõuna- ja Lääne-Euroopast,” ütles Madison.
“Kui räägime Euroopa kaitsetööstusest, siis debati alguses ütlesin, et pole olemas ühist Euroopa ülest kaitsetööstust, on liikmesriikide kaitsetööstus. Ja kui eeldame, et kõik need riigid hakkavad panustama kaitsetööstuse arendamisse, siis see on … tore on rääkida ilusaid unenägusid enne valimisi inimestele avalikkuses, aga arvan, et liiga utopistlikku positivismi me ei peaks ka siin viljelema. Peaksime püsima kahe jalaga maa peal realismis. Me loodame, jah, et riigid rohkem panustavad, aga ma ei oleks ülemäära optimistlik selles,” lisas ta.
Allikas: ERR