22.09.2025
Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe
Täna arutas Riigikogu põhiseaduskomisjon EKRE initsiatiivil valminud e-valimiste raporti järeldusi, mis olid teadupärast ülimalt kriitiliselt.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (OSCE/ODIHR) tänavu juunis valminud e-valimiste raport viitas mäletatavasti mitmele puudusele meie e-valimiste süsteemis, sealhulgas põhiseaduse riivele, läbipaistmatusele ebausaldusväärusele ja muule.
Eesti e-valimiste turvalisuse kriitilises raportis esitas organisatsioon Eesti e-valimiste süsteemile kümneid ettepankuid mitmekümnel leheküljel.
Istungile kutsutud riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, et nõustus e-hääletuse raportis välja toodud murekohtadega. Ometi soovitakse e-valimistega nui neljaks edasi minna.
Koitmäe kinnitas, et valimisteenistus on OSCE hinnanguga nõus. Tema sõnul on rohkem selgust ja läbipaistvust kindlasti vajalik, küsimus on konkreetsetes meetmetes, kuidas laiendada auditeeritavust ja vaatlemise võimalusi.
Istungil kõlanud muudatusettepanekutest tõi ta Delfile välja, et praegu hoiavad e-hääletusel silma peal kaks audiitorit. „Neid võiks olla rohkem ja nad võiks tulla ka väljastpoolt, et oleks kolmas osapool,“ ütles Koitmäe.
Seda, millal OSCE raporti põhjal loodud konkreetsed muudatused ellu viiakse, Koitmäe täpselt öelda ei osanud.
Riigikogulase Arvo Alleri (EKRE) palvel koostatud raport põhineb 2024. aasta kevadel jõustunud muudatustel Riigikogu valimise seaduses ning analüüsib nende kooskõla rahvusvaheliste standarditega.
Pöördumise põhjuse andis Riigikogu juhatuse otsus 2024. aastal, blokeerides võimaluse parlamendi suurel saalil otse Veneetsia komisjoni poole pöörduda, kuid EKRE ei lase end sellel takistada, sest ka riigikogu juhatuse liikmel on võimalus pöörduda ODIHR-i poole palvega see edastada Veneetsia komisjonile, meenutab Riigikogu teine aseesimees Arvo Aller.
Arvo Aller: „Seega tekkis mul opositsiooni esindava Riigikogu juhatuse liikmena võimalus seda teha. Riigikogu teise aseesimehena pöördusin Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) poole taotlusega hinnata Eestis kasutatava e-valimiste süsteemi vastavust demokraatlike valimiste põhimõtetele.
Ühtlasi taotlesin oma pöördumises, et e-valimiste kriitilise hindamise protsessi kaasataks ka riigiõiguse asjatundjatest moodustatud Euroopa Nõukogu komisjon “Demokraatia õiguse kaudu”, mida tuntakse ka Veneetsia komisjoni nime all.
Pöördumise tulemusena on oluline, et Eestis kasutatav e-valimiste süsteem võetaks rahvusvahelisel tasemel kriitilise vaatluse alla, kuna Eestis on usaldus valimissüsteemi vastu tunduvalt madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides, samal ajal kui valimiste usaldusväärsus on demokraatliku riigikorralduse nurgakivi.
Kevadel 2024 algatas EKRE fraktsioon, mis toona oli suurem, koos mõningate liitlastega kahekümne ühe allkirjaga Riigikogupoolse pöördumise Veneetsia Komisjoni poole, et saada rahvusvaheline hinnang e-valimiste õigsuse ja aususe kohta, aga ka kogu Eesti valimisüsteemi pädevusele.
Eelnõu läbis kõik vajalikud menetluse etapid. Ka juhtivkomisjon otsustas, et eelnõu läheb saali ja saadikud saavad selle üle hääletada.
Paraku Reformierakonnaga liitunud ülehüppaja Alar Laneman võttis oma hääle eelnõult tagasi, mis tähendas seda, et eelnõule jäi kahekümne algataja allkiri. Seejärel tõlgendas Riigikogu istungiosakond olukorda nii, et vähema kui kahekümne ühe allkirjaga algatust saali saata ei saa.
Riigikogu juhatuses nõupidamisel tõid teised juhatuse liikmed välja erinevaid argumente, miks seda ei või saali saata. Mina jäin teisele seisukohale – Riigikogu kodu- ja töökorraseaduse kohaselt on nii, et kui algatuse esitamisel on kakskümmend üks allkirja, siis hoolimata sellest, et keegi võtab allkirja hiljem ära, liigub see ikkagi suurde saali. Välja arvatud juhul, kui tegu on Eesti põhiseaduse muutmisega.
EKRE fraktsioonijuht Martin Helme saatis Riigikogu juhatusele kirja, milles ta tõi välja, et eelnõud tuleb menetleda tavapärases korras.
Paraku seda pöördumist saali ei saadetud, mistõttu pidi asja ajama teisiti.
Kuna Riigikogu nimel ei olnud võimalik Veneetsia Komisjonile poole pöördumist saata, siis saatis Aller Riigikogu teise aseesimehe allkirjaga välja kirja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, et nemad võtaksid meiepoolse dokumendi menetlusse. Seal paluti läbi viia uuringu e-valimiste õiguspärasuse üle ning vaadata kriitiliselt üle ka turvalisuse pool. EKRE eesmärk oli saada nende ekspertide hinnang ja et kõigile oleks see ühtmoodi arusaadav.
Raportis tehti teravat sisulist kriitikat meie e-valimiste süsteemi kohta selle praegusel kujul ja andis ligi 30 leheküljel soovitusi, mida tegema peab, et need vastaksid demokraatia standardile ja oleksid usaldusväärsed.
Raporti põhisõnumina võib välja lugeda, et Eesti e-valimised ei vasta rahvusvahelise demokraatia standarditele.
Väljavõtted ODIHRi raportist räägivad puudujääkidest õigusraamistikus ja protseduurides, ebapiisavatest tagatistest hääletussalajasuse ja aususe jaoks, piiratud läbipaistvusest ja avalikust järelevalvest ning tehnilistest ja turvalisusega seotud probleemidest, samuti kaebuste esitamise ja sanktsioonide puudujääkidest ja poliitilisest lõhest ning usaldusprobleemidest.
„Anti lehekülgede kaupa soovitusi valimiste turvalisuse, salajasuse ja vaadeldavuse parandamiseks, mis annavad selge sõnumi, et praegu ei ole raporti hinnangul tagatud e-valimiste vastavus demokraatlike valimiste rahvusvahelistele nõuetele. Otse pole öeldud, et e-valimised Eestis tuleks ära keelata, kuid on pikk nimekiri asjadest, mis tuleb korda teha,“ kommenteeris EKRE esimees Martin Helme.
Läinud aasta kevadel algatas EKRE fraktsioon Riigikogu-poolse pöördumise Veneetsia Komisjonile, et saada rahvusvaheline hinnang e-valimiste õigsuse ja aususe kohta, aga ka kogu Eesti valimisüsteemi pädevusele.
EKRE tõi esile, et meie e-valimised ei ole ühetaolised, seega on need põhiseadusevastased. Valitud parlament ning kohalike omavalitsuste volikogud on seega illegitiimsed. Põhiprobleemid on ka e-valimiste tulemuste kontrollitavuse puudumine, ebaturvalisus, samuti mittetäielik sõltumatu auditeerimise ja vaatlemise süsteem.
ODIHR käivitas veebruaris kolmeliikmelise ekspertmissiooni, kohtudes muuhulgas Riigikogu juhatuse ja põhiseaduskomisjoni liikmetega ning fraktsioonide esindajatega, samuti valimiskomisjoni ja valimisteenistusega, õiguskantsleri ja riigikohtuga ning mitme teise ametiasutuse ning valitsusvälise organisatsiooni ja eksperdiga.
Ka varem on ODIHR olnud e-valimiste süsteemi suhtes kriitiline. Muu hulgas toodi 2023. aasta Riigikogu valimiste järel esile, et Eestis tuleks teha pingutusi e-valimiste usaldusväärsuse suurendamiseks.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on aastaid võidelnud e-valimiste vastu, korraldades erinevaid arutelusid ja vaidlustanud tulemusi kohtus. Kõige reljeefsemalt ilmnes e-valimiste pahupool viimatistel Riigikogu valimistel, kui need tõid võidu Reformierakonnale, kuigi tavahääletuse järel juhtis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Seejuures võttis e-häälte tulemuste avalikustamine ebatavaliselt kaua aega.