Võõrsile suundunud eestlaste küsimus tõuseb kindlasti oluliseks teemaks ka valimisvõitluses ja EKRE seisukoht on siin selge — Eestisse tuleb tagasi tuua eestlased, mitte head elu otsivad neegrid ja araablased!
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu peab 3.-5. maini Tallinnas oma täiskogu, mille fookuses Eesti riigi ja globaalsete eestlaste vaheliste suhete tugevdamine. Väliseestlaste esindusorganisatsioon kutsub Eesti valitsust ja parlamenti pöörama väliseestlaste teemadele rohkem tähelepanu, kehtestama suurpõgenemise mälestuspäev riikliku tähtpäevana ning lülitama paguluse teemad ka koolide õppekavadesse.
Tegu on väga asjaliku dokumendiga, mille eesmärgiks on see, et väliseestlased saaksid riigilt rohkem tähelepanu. Kui aga võtta jutuks BNS-i uudises kasutatav väljend, mille kohaselt tuleks pagulusteema panna ka koolide õppekavasse, siis kõlab Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu resolutsiooni üks säte konkreetselt nii: “ÜEKN soovitab haridus- ja teadusministeeriumil Eesti ajaloo- ja kirjandusloo õppekavadesse viia sisse peatükid pagulasajaloo tutvustamiseks.” Jutt käib eestlaste pagulusest, mitte üldisest ülemaailmsest nähtusest.
Siinkohal tuleb ennetavalt paika panna, et Eesti võimud lähtuksid õppekavasid luues just eestlaste pagulasajaloo tutvustamisest, mitte aga ei teeks selle sildi all uut õpilaste ajusid pesevat propagandateemat tänapäeva rändekriisi nutulaulu baasil. Arvestades seda, et kultuuriministeerium on sotside ning haridus- ja teadusministeerium keskerakondlaste kontrolli all, on karta, et just nimelt seda tegema hakataksegi. Praegu kasutavad riik ja globalismi propageerivad ringkonnad ära kõik võimalused, et multikultuursust ning geiagendat lastele juba võimalikult vara pähe määrima hakata.
Eestlaste pagulusaastad olid rasked ja neid võeti üldiselt mujal hästi vastu, kuid mitte kusagil ei järgnenud sellist poputamist, nagu seda tehakse Kolmandast maailmast tulijatele tänases Lääne-Euroopas — kogu sealne abistamissüsteem ei tee inimestest kohandujaid, vaid pigem riigi toel looderdajaid. Eestlased aga läksid näiteks Rootsi põgenikelaagritest metsatöödele, pealegi valitses sealgi tagasisaatmise oht – osa Saksa poolel sõdinutest deporteeriti Nõukogude Liitu tagasi.
Praegused kartellierakondade valitsused on näidanud, et nad ei hooli väliseestlastest — praegu avatakse igasuguseid täiendavaid tagauksi immigratsioonile, kuid üldise hala taustal tööjõu vähesusest ei tooda tagasi niinimetatud Kalevipoegi. EKRE-le on eestluse säilitamine sedavõrd tähtis, et rahvuskonservatiivide võimule tulles saab eestlaste tagasiränne üheks peamiseks eesmärgiks.
ÜEKN ühendab väljaspool Eestit elavaid eestlasi, kes soovivad Eesti jätkusuutlikku arengusse oma panuse anda. Väljaspool Eestit elab praegu ligi 200 000 eestlast.