10.04.2019
Kolmapäevasel EKRE ministrite tutvustusel sai sõna ka Marti Kuusik, kellest on saamas väliskaubanduse ja infotehnoloogia minister.
48-aastane Marti Kuusik on Rakvere mees, lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majanduse alal, töötanud peale ülikooli 15 aastat panganduses ja kõige pikemalt Hansapangas, kus ta oli 8 aastat regioonijuht. Järgnesid kolm aastat kindlustussektoris, pärast seda aga töötas ta viis aastat Rakvere spordikeskuse juhina. Praegu töötab Marti Kuusik kõrgtehnoloogilises Eesti kapitalil põhinevas kaitsetööstusettevõttes tegevjuhi asetäitjana.
Marti Kuusik lisab, et ühiskondlikus elus on ta kaasa löönud pikalt, alates sellest, kui ta asus oma kodulinnas ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu saanud jalgratta teede eest võitlema. Eraldi võtab ta üles sildikleepimisena saadud parteiülejooksiku teema.
Ta selgitab, et Rakveres oli 2009. aastal SDE kättesaadav erakond ja selles olid tema sõbrad ees. “Tollase SDE agenda ei olnud võrreldavgi tänasega nendes teemades, mis on ühiskonna ärevile ajanud,” räägib ta. “EKRE-t tänasel kujul polnud ka olemas ja mitteliikmena osavõtt kohalikel valimistel SDE nimekirjas oli täiesti normaalne.”
Rakvere volikogus oli Marti Kuusik aastatel 2009-2013, 2017. aasta valimiste järel aga on ta seal EKRE esindajana. “Ma olen aru saanud, kui tähtis on Eesti poliitikamaastikul, et poliitilised ametid oleks meeskonnastatud,” räägib ta. “Arvasin, et kui olen saanud tippkoha pakkumise, oleks õige EKRE-ga liituda, ja esitasin eile avalduse.”
Oma eraelust räägib Marti Kuusik seda, et ta on kolme lapse isa, üks neist on täiskasvanud mees ja kaks kooliealised, ning nende elus osaleb ta aktiivselt. “Minu elus on olnud turbulentse, aga mulle oluliste inimestega saan hästi läbi, ning endise abikaasaga koos kasvatame meie väga armsaid lapsi,” jutustab ta.
Marti Kuusik lisab, et ministriamet võib tulla nii äkitselt, et eraelus ja mujalgi ei pruugi kõik hetkel paigas olla, aga ilmselt oli teisigi kvaliteete, mis lubasid EKRE-l pakkumise teha, ning seda kavatseb ta õigustada.
Tööasjus selgitab ministrikandidaat, et ei hakka uksi paugutada, vaid loob sidemed nii ministeeriumi inimeste, äriringkondade kui ka teemast huvitatud ühiskonnagruppidega. “Selles töös on olulised paljud sisendid ja neid kavatsen ka juurde tekitada,” lausub ta. “Vaatan meeskonna üle ja toon kaasa ka lisapanust andvaid inimesi.”
Ühe sisendina näeb Marti Kuusik koalitsioonilepingut ehk poliitilist tahet, mida ta esindama läheb, samuti loodavaid sidemeid ettevõtlusringkondadega, keda riigi otsused mõjutavad ning kelle majanduslikke ja ärilisi huvisid peavad tipp-poliitikud aitama edendada. “Riik peab tegelema sellega, millega ärimaailm tegeleda ei saa, ega tohi olla ettevõtluse pidur,” täpsustab ta.
“Selleks tuleb ettevõtjatega suhelda ja ministrina siluda nende teed välismaale, sealhulgas turule sisenemise tõkete alandamiseks võimalusi otsides,” sõnab Marti Kuusik. Tema hinnangul on Eestis heal tasemel traditsioonilised majandusvaldkonnad, sealhulgas on populaarsed meie põllumajandus- ja toiduainetetööstuse tooted, samuti on tasemel puidutööstus, eriti palkmajade ekspordi näol, elektroonikatoodete eksport ja turism. Ülioluliseks peab ta hi-tech toodete ja IT-lahenduste eksporti.
“Oma kogemustest tean, kui tasemel on kõrgtehnoloogia, mida Eestis viljeldakse – paljud maailmatasemel tooted on meile endilegi veel teadmata. Selles osas on piiriks vaid taevas ja see on nutika Eesti suur šanss, sest selles valdkonnas toodame me piiranguteta lisaväärtust,” räägib ministrikandidaat.
Lisaks väliskaubandusele saab ministri haldusalas olema IT-sektor, milles on Marti Kuusiku sõnul Eestis palju tehtud ning eesrindlikke lahendusi on ohtralt, kuid see sektor on koht, kus teised jooksevad eest ära, kui ise kiiresti ei jookse. “Me peame leidma kohti, kus saame kodanikusuhtlust riigiga teha lihtsamaks ja paremaks,” seletab ta.
Vastse ministri sõnul on teine tähtis moment selles, et eesti keel jääks väga kauaks maailma kultuuriruumi teiste keelte kõrvale kultuurkeelena. “Vältimatu on eesti keele digiruumis kasutamise tagamine ja kui vaja, peab riik appi minema,” on ta kindel.
Marti Kuusik loetleb veel kohti, mida on vaja arendada: koostöös haridusministeeriumiga digiõpe täiskasvanutele ning IT- ja inseneriõppe väärtustamine kõigis haridusastmetes; oluline on, et riigile hangitava IT-teenuse hanked oleks optimaalselt korraldatud ehk tuleb kokkuhoiu mõttes vaadata, kust saab sama head asja väiksema raha eest.
Sisserändepoliitika osas on Marti Kuusik tuliselt vastu neile, kes väidavad, et EKRE on oma immigratsioonipoliitikaga pimedalt Eesti riigi arengule takistuseks. “Vastupidi, EKRE ei tee takistusi, vaid kaasab kõrgeltharitud ja -makstud IT-talente, kes tahavad Eesti majandusele kasulikud olla,” lubab ta, pidades esmaspäevases Äripäevas avaldatud hirmujutte põhjendamatuks. “Sisseränne, mis ei muuda meie elukvaliteeti, on Eesti ühiskonna huvides, see on loogiline ja meie oleme loogika poolt,” lisab ta.
Marti Kuusik leiab, et Kredexi osas võiks kaaluda laiendamist nii regionaalses kui ka välismajanduslikus kontekstis; EAS-sis tuleb otsida kohti, kus saab seda efektiivsemaks muuta, näiteks turisminduses.
Viimasena teemana käsitleb Marti Kuusik e-valimisi. “Võiksime lõpetada uskumiste-mitteuskumiste tralli e-valimiste ümber. See on hea asi, aga me peame tõendama, kas e-valimised on turvalised – selleks teeme kõvemad testimised ja kui süsteem peab testimistele vastu, siis saame kõrvaldada uskumused ja panna templi peale. Kui e-valimised osutuvad usaldusväärseteks, kasutame edasi, kui ei pea testimisele vastu, kaalume lõpetamist.”