Eurovalimised on ehk sellepoolest head toonud, et annavad infot välismaal viibivate Eesti kodanike kohta – seda teavet on raske saada, riik üritab ilmselgelt tegelikku demograafilist olukorda varjata.
BNS teatab: “Neljapäevaga lõppes hääletamine Eesti välisesindustes – kokku andsid püsivalt välisriigis elavad või seal ajutiselt viibivad hääleõiguslikud kodanikud 523 häält, kõige enam valijaid käis Eesti suursaatkonnas Helsingis.
Valimisjaoskonnad Eesti saatkondades üle maailma olid avatud vähemalt kahel päeval vahemikus 25. maist kuni 30. maini. Kokku oli avatud 40 hääletamispunkti 38 riigis. Helsingis käis hääletamas 130 valijat ja suursaatkonnas Brüsselis 124, teistes saatkondades oli valijaid vähem.
Lisaks esindustes hääletamisele oli võimalik välisriigis taotleda kirja teel hääletamist, oma hääle andis kirja teel 88 valijat. Samuti on välismaal viibijatel võimalik 3. juunil algaval valimisnädalal anda oma hääl elektrooniliselt.
Alaliselt elab välisriigis ligi 96 000 Eesti kodanikku.”
Seega on Eestist endiselt eemal umbes sada tuhat kodanikku, mis tähendab, et ka eestlastest on orienteeruvalt kümnendik võõrsil.
Eesti võimurid on tegelikku demograafilist situatsiooni hoolega varjanud, muuhulgas aeti võimalikult sogaseks hiljutised rahvaloenduse küsimused, kus oli võimalik valida mitu emakeelt jne. Laias laastus üritavad võimud näidata, nagu oleks Eestis endiselt kaks kolmandikku eestlasi, veerandi jagu venelasi ja pisut teisi (nagu oli Nõukogude ajal), kuigi rändeprotsessid on selle struktuuri ammugi eestlaste kahjuks keeranud. Ka Tallinnas on eestlased kindlasti vähemuses.
Eestist lahkumise algatas Reformierakond nn masu ajal ja nii on see nende valitsedes jätkunud – ka nüüd sõidavad Eesti inimesed võõrsile elama.
Uued Uudised