10.05.2018
Legaalsed Ukraina keevitajad BLRT Grupi ujuvdokis.
Valitsus paiskab lahti üha uusi immigratsiooniuksi, kusjuures sageli on aluseks toodud ettekäänded valelikud, sest lubav moment on seadustes juba olemas, muudatust on vaja salastatud otstarbeks.
EKRE on sageli juhtinud Eesti ühiskonna tähelepanu sellele, kuidas nii Reformierakonna kui ka Keskerakonna valitsused on pidevalt vajaliku tööjõu sissetoomise ettekäändel avanud immigratsioonile järjest uusi uksi. Seda tehakse välismaalaste seaduse kaudu, millele lisandub üha rohkem erandeid, millega mingi seltskond inimesi vabastatakse taas piirarvu alt.
Sageli küsivadki inimesed rahvuskonservatiividelt, et miks on EKRE vajalike inimeste sissetoomise vastu ja ka me tõesti soovime suletud riiki? Tegelikult aga on neil inimestel võimalus Eestisse tulla sageli juba olemas, järjekordne piirangu leevendamine või mahavõtmine on mõeldud mingi tagaukse avamiseks või uue seltskonna kohaletoimetamiseks.
Hea näide on hiljuti vastu võetud seaduseparandus, mis lubab riiki tuua koduabilisi ja lapsehoidjaid niinimetatud kolmandatest riikidest — samas tohivad eelnimetatud töötajad tulla igasuguste piiranguteta Euroopa Liidust, USA-st, Kanadast, Jaapanist ja mujaltki, kokku umbes miljardi inimesega ruumist, seega puudub igasugune täiendav vajadus.
Juhime tähelepanu sellele, et immigratsioonisoodustuste subjektiks pole ammugi enam Euroopa Liidust ja USA-st tulijad, vaid neegrid, araablased, venelased, ukrainlased ja paljud teised Kolmanda maailma immigrandid. Tegu on nii odava tööjõu sisseveoga kui ka Sorosest inspireeritud poliitilise sigadusega Eesti rahvastiku väljavahetamiseks.
Kolmapäeval oli Riigikogus “Välismaalaste seaduse muutmise seaduse (sisserände regulatsiooni muutmine) eelnõu” esimene lugemine, mis lubab väidetavalt jällegi mingid “tippspetsialistid” kvoodi alt vabastada. Tegelikult on üks IT-spetsialistide piirangu leevendamine juba olemas, seega otsitakse järgmist “auku”. “Iga kuu või varsti vaata et iga nädal tuleb valitsus välja eelnõuga, kus sellele immigratsioonikvoodile luuakse taas ja taas mingisugune uus erand, mis lubab jälle mingisugust uut kontingenti sisse tuua,” märkis EKRE saadik Henn Põlluaas oma kõnes.
Uued Uudised vahendavad välismaalaste seaduse piirarvu erandeid. Sellest loetelust on puudu hiljuti vastu võetud erand koduabiliste ja lapsehoidjate kohta. Nagu seadusest võib näha, on suur osa piirarvu eranditest kehtestatud 2016. ja 2017. aastal.
Alustuseks ütleb seadus, et “Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.”
Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata juba praegugi järgmisi isikuid:
1) eestlane;
2) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa juurde; [RT I, 23.03.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
3) Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde; [RT I, 23.03.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
4) välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
5) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või õppejõuna Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 23.03.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
6) välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks; [RT I, 29.06.2012, 5 – jõust. 01.07.2012]
7) välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;
8) Ameerika Ühendriikide kodanik;
9) Jaapani kodanik;
10) välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
11) välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel; [RT I, 02.07.2013, 3 – jõust. 01.09.2013]
12) välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel; [RT I, 02.07.2013, 3 – jõust. 01.09.2013]
13) välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; [RT I, 23.03.2015, 1 – jõust. 01.01.2016]
14) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; [RT I, 03.01.2017, 1 – jõust. 18.01.2017]
15) välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; [RT I, 03.01.2017, 1 – jõust. 18.01.2017]
16) välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega; [RT I, 03.01.2017, 1 – jõust. 18.01.2017]
17) välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina. [RT I, 03.01.2017, 1 – jõust. 18.01.2017].