Välismeedias on Eesti ebatavalised, ühe kandidaadiga presidendivalimised saanud erilise tähelepanu osaliseks ja seda peetakse nõukogulikuks jäänukiks.
The Guardian kirjutas laupäeval: “Eesti valmistub parlamendis ebatavalisteks presidendivalimisteks. Esmaspäevasel hääletusel on ainult üks kandidaat, olukord on enneolematu alates selle Balti riigi taasiseseisvumisest 30 aastat tagasi. Alar Karis on ainus kandidaat hääletusel pärast seda, kui praegune president Kersti Kaljulaid kaotas seadusandjate poolehoiu.
Kuna tähtajaks ei ole registreerunud rohkem kandidaate, on ainsaks kandidaadiks Eesti Rahva Muuseumi direktor Alar Karis. Endine riigikontrolör Karis on ainus, kellel on õnnestunud saada toetust nõutud miinimumilt 21 seadusandjalt.
Ainult ühe kandidaadiga hääletuse korraldamine on riigi segadusse ajanud ning mitmed poliitikud on nõudnud Eesti keerulise presidendivalimiste süsteemi täielikku uuendamist. Mõned eestlased on isegi soovitanud, et väike Euroopa riik, kus peaminister omab enim poliitilist võimu, peaks riigipea ametikoha üldse kaotama.”
Euronews kirjutab samuti pealkirja all: “30 aastat pärast Nõukogude võimu lõppu ootavad Eestit ees ühe kandidaadiga valimised” ehk “Eesti valmistub parlamendis ebatavalisteks presidendivalimisteks – seni on esmaspäevasel hääletusel vaid üks kandidaat, olukord on enneolematu pärast seda, kui Balti riik 30 aastat tagasi taasiseseisvus.
Kaljulaidil ei õnnestunud taotleda veel viit aastat ametiaega, sest ta ei suutnud saada 21 parlamendisaadiku toetust tema kandidaadiks esitamiseks. Ta ise valiti 2016. aastal pärast keerulist menetlust, kui nii parlament kui ka valimiskolleegium ei suutnud esialgu riigipead valida. Tollalgi korral viidi hääletamine tagasi Eesti parlamenti ehk riigikogusse.”
Mõlemad väljaanded räägivad, et president Kaljulaid on avalikkuse seas “mõistlikult populaarne”, kuid Euronews lisab: “Kuid tal on vähe toetust seadusandjate hulgas, mis on väidetavalt tingitud tema otsekohesusest ja jultunud kommentaaridest kaaspoliitikute kohta.”