Eesti välispoliitika ei ole ammugi enam suveräänse riigi oma, vaid on puhtalt Brüsseli nootidele vastav, mistõttu sugenevad sellesse kunstlikud vastuolud.
Välisminister Urmas Reinsalu mõistis hukka Ungari käitumise, mis ei lase Euroopa Liidul heaks kiita 18 miljardi euro suuruse laenu andmist Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale, kirjutas ERR reedel. Värske uudis ütleb siiski, et “Euroopa Liidu riigid saavutasid üksmeele Ukrainale 18 miljardi euro suuruse laenu andmises. Laenuotsust oli varem takistanud Ungari.”
“Olukord on äärmiselt halb, see on kahetsusväärne. Hukkamõistetav on see käekiri, mille Ungari on valinud ja Eesti seda kindlasti ühemõtteliselt ka väljendab,” ütles Reinsalu reedel ERR-ile.
Reinsalu pidas silmas sel nädalal toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist, millel ei suudetud Ungari vastuseisu tõttu otsustada Ukrainale eelarvetoetuseks 18 miljardi euro suuruse laenu andmist.
ERR jätkab: “Ungari tegevuse taga nähti Budapesti soovi kasutada seda konflikti enda eurotoetuste kättesaamiseks. Euroopa Liit on viivitanud Ungarile kokku ligi 13 miljardi euro mahus toetuste väljamaksmise heakskiitmisega, viidates õigusriigi probleemidele Ungaris.”
Siin on ära selgitatud, miks Ungari nii käitub.
26. novembril kirjutas ERR: “Välisministeerium andis mõista, et võib toetada Ungari ilmajätmist Euroopa Liidu struktuurifondidest, kui liikmesriigid seda detsembris otsustama hakkavad. “Eesti jaoks on õigusriigi põhimõtete järgimine äärmiselt oluline. Õigusriigi põhimõtete rikkumised Ungaris ei tohi kahjustada Euroopa Liidu eelarvet ega finantshuve,” edastas välisministeeriumi esindaja.
Ammu enne seda, kui Ukraina abistamist otsustati, teatas Eesti, et astub Ungari vastu.
Olukord on seega selline: välisminister Reinsalu ähvardas novembris Ungarit, et Eesti toetab tema taasterahastust ilmajätmist, ja siis, kui Ungari tegi vastusamme, et see ühislaenu raha siiski kätte saada, siis mõistis Isamaa juhtpoliitik Ungari hukka sellepärast, et too ei lase Ukrainat abistada.
Piltlikult öeldes aitab Reinsalu Ungari põlvili peksta ja imestab siis, miks keeldub hädaolijatele appi tõttamast. Aga selline ongi ju “Isamaa”.
Reinsalu võiks hoopis mõelda karmi skeemi peale: taasterahastu – EL-i ühislaen; Ukraina abistamine – taas EL-i ühislaen… Brüssel võtab liikmesriikide nimel ühislaenu, mida maksavad kinni meie lapselapsed, ja seejuures ei saa ühiselt laenatud rahast oma osa kätte sugugi mitte kõik liikmesriigid.
Pealtnäha konservatiivset parteid esindav Reinsalu võiks teada ka seda, et Ungari (samuti Poola) on Brüsseliga tülis juba 2015. aastast, mil ta keeldus kvoodipõgenikke vastu võtmast ja “õigusriigi probleemid” leitakse just selliste riikide juurest.
Uued Uudised