Välisminister Margus Tsahknat näib olevat tabanud suurusehullustus: küll lubab ta Eestisse tuumarelva tuua, küll teatab, kuidas ta olevat Hiina paika pannud, ähvardades suurriiki Eesti toetuse kadumisega, küll… üks jutt uskumatum kui teine. Seejuures on tegu “kaheprotsendipartei” Eesti 200 ministriga.
Meediapealkirjad on üha kõrgelennulisemad, näiteks: “Tsahkna: Eesti on valmis arutama USA-ga olukorda Hormuzi väinas.” Tore küll, aga… esiteks ei võta Trumpi administratsioon Eesti vasakliberaalset valitsust liitlasena; teiseks on Eesti USA-ga võrreldes mõjukuselt lausa sulgkaallane, ning Eestil pole ka eriti midagi millega Hormuzi missiooni panustada. (Alles tegi eestlaste Frontexi-alus raske avarii Kreeka vetes).
Lisaks on Tsahkna teatanud, et Eestil olevat maailmamajanduses täita strateegiline roll (rääkides muldmetallidest) ja palju muud sarnast. Ühest küljest võib mõnele tunduda, et nii ta kergitab Eesti mainet, kuid samas on näha, et kõik need lubadused ja jutud on igasuguse katteta ehk paljas tagumiku ülesupitamine, kusjuures see tagumik on pigem Tsahkna enda oma.
Lisaks kasutab Tsahkna palju väiteid: “Eesti on valmis…”, Eesti lubab…” jne, kusjuures mitte keegi pole andnud talle volitusi rääkida kogu riigi ja ühiskonna nimel, näiteks tuumarelva Eestisse toomise raames.
Üha enam arvatakse ka sotsiaalmeedias, et avantürismi kalduv välisminister vajab teatud asutuste pakutavat ravi. Igatahes tekitavad kõik tema sammud kahtlusi, kas sedavõrd aferistlik tegelane ei too Eestile hoopis jamasid kaela.
Uued Uudised