Tegelikult on EL-i välispoliitika olnud alati deklaratiivne ega ole toonud mingeid tulemusi ei Krimmi, Ida-Ukraina ega ka allatulistatud Malaisia reisilennuki osas.
“Euroopa ei saa tuua Valgevenele vabadust, valgevenelased ise peavad selle kätte võitlema ja siis saab EL abistada legitiimselt valitud Valgevene uut valitsust,” ütles Kasekamp ERR-ile.
Ta lisab, et Valgevene opositsiooni liidrid on öelnud, et nad ei taha Lääne või Euroopa sekkumist, Lukašenka kasutaks selle kohe nende vastu ära.
Euroopa Liit tervikuna pole võimeline ühtset välispoliitikat ajama, mida tõestas Nord Stream 2, kus Saksamaa tegutseb kitsalt oma majanduslikest huvidest lähtuvalt, samas kui Ida-Euroopa ja USA ei toeta gaasisõltuvust Venemaast ja Kremli poliitikast.
EL-is saab ühist välispoliitikat ajada pigem piirkondlikus formaadis, sest Ida-Euroopa tunnetab Vene-ohtu reaalsemalt. Endisele sotsialismileerile on Kreml selge ohumärk, Lääne-Euroopa rõhub pigem demokraatia olemasolule või puudumisele, mis on “liberaalse demokraatia” vastuolusid arvestades juba nonsensiks muutumas.
Euroopa Liidul ei saagi olla ühtset välispoliitikat, sest vähemalt hetkel oleks see ebademokraatliku Euroopa Komisjoni liberaalsete ja vasakpoolsete juhtide või siis suuremate liikmesriikide Saksamaa ja Prantsusmaa suunata, ja seega rohkem nende huvides. Ehk siis ei saa usaldada välispoliitikat neile, kes haakuks kohe mingite BLM-i mustanahaliste protestijate agenda või Marrakechi rändepaktiga.
Kasekamp on skeptiline ka ÜRO osas: “Julgeolekunõukogus on üliraske kokku leppida mingit sellist algatust. Venemaa ja Hiina, Julgeolekunõukogu [vetoõigusega] alalised liikmed, ei salli iialgi teiste riikide sekkumist kellegi siseasjadesse, põhimõtteliselt.”
Ajakirjanik ütleb, et Marko Mihkelsoni arvates on Valgevenel praegu kaks valikut – kas säilitada iseseisvus ja rajada eneseteadlikule kodanikuühiskonnale tuginev Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik või kaotades suveräänsuse muutuda provintsiks Vene impeeriumi koosseisus, ja küsib: on see nii lihtne?
Kasekampi hinnangul on see mustvalge käsitlus ja Lukašenka on valinud kolmanda variandi – iseseisev, aga ebademokraatlik, ja ilmselt see nii jääbki.
Uued Uudised leiavad, et Mihkelsoni variant “säilitada iseseisvus ja rajada eneseteadlikule kodanikuühiskonnale tuginev Euroopasse kuuluv demokraatlik õigusriik” on hea ainult juhul, kui selle all ei mõelda selliseid liberalismi sohu vajunud riike nagu Rootsi, Saksamaa ja paljud teised Lääne-Euroopa maad.
Sellist õigusriiki saab ehitada ka ilma vasakliberaalse hulluseta, mis on Euroopat alla neelamas ja loodetavasti jagub valgevenelastel tervet mõistust Lukašenkast vabanedes mitte hakata multikulti-Rootsit ehitama.