22.04.2020
Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava.
Valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal. Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda.
Valitsuskomisjon hakkab piirangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega üle vaatama kord nädalas.
Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asume meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saame hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võimalikuks haiguspuhanguks.
Kehtestatud piirangud on seatud ajalise prioriteetsuse järjekorda ning seejuures on hinnatud nende mõju nakkuse levikule. Piiranguid hakatakse leevendama sammude kaupa teatud tingimuste täitmisel, kui kokkulepitud mõõdikud seda võimaldavad.
Esimesed sammud on muuseumide ja huvihariduse ning sporditreeningute avamine vabas õhus. Samuti perekonnaseisutoimingute piiratud tingimustes läbiviimine. Järgmisena poodide ja osa teenuste piiratud ulatuses avamine kaubanduskeskustes.
21. aprillil alustati juba plaanilise ravi järkjärgulise avamisega. Kui mõõdikud võimaldavad, avatakse 15. maist koolid nii, et gümnasistid saavad eksamiteks valmistuda ning õpilased, kes seda vajavad, saavad tulla tugiõppele.
Väljumisstrateegia töötas Riigikantselei juhtimisel välja planeerimisgrupp koostöös valitsuskomisjoni, COVID-19 teadusnõukoja ja eri valdkondade ekspertidega.
Väljumisstrateegia põhimõõdikud:
1. nakatunute arv ööpäevas ja osakaaluna kõikidest testitutest, nakatunute arv vanusegrupis 50+;
2. haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arv;
3. COVID-19 intensiivravikohtade hõlmatus (voodikohtade arv, ööpäevas);
4. arstiabi kättesaadavus;
5. inimeste valmidus järgida valitsuse suuniseid ja kehtestatud meetmeid;
6. majanduse üldine tervis;
7. usaldusmeetmete rakendamise võimekus;
8. epidemioloogiline olukord ja COVID-19 vastased meetmed regioonis, EL liikmesriikides ja kolmandates riikides.