14.01.2020
Immigrandid
Riigikokku jõudis valitsuse algatatud seadusemuudatuse ettepanek, mis võimaldab olukorras, kus riiki saabub erakordselt suur hulk ebaseaduslikke sisserändajaid, muuta välismaalase kinnipidamise nõudeid.
Uus kord lubaks massilise sisserände korral riigisiseses õiguses sätestada pikemad tähtajad seadusliku aluseta viibiva välismaalase kinnipidamise õiguspärasuse kontrollimisel, pidada seadusliku aluseta viibivaid välismaalasi kinni väljaspool kinnipidamiskeskust ja loobuda perekondade majutamisel privaatsuse tagamise nõudest. Samuti on hädaolukorras põhjendatud piirata ebaseaduslikele sisserändajatele osutavate teenuste hulka.
Eelnõu võimaldab tõkestada erakordselt suure hulga välismaalaste ebaseaduslikku sisse- ja läbirännet ning kehtestada õigusaktides erisused, mis võimaldavad massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras kalduda kõrvale rahvusvahelise kaitse taotlejale või viibimisaluseta välismaalasele ettenähtud tagatistest ja teenustest.
Politsei- ja piirivalveameti hinnangul on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga tegemist, kui Eesti peab lühikese aja jooksul vastu võtma vähemalt 3000 välismaalast.
Seadusmuudatust Riigikogu ees kaitsnud siseminister Mart Helme ütles, et Eesti peab astuma samme, et mingitel põhjustel meie piirkonnas ühtäkki esilekerkivad rändelained ei tabaks meie riiki ootamatult ja et me oleks võimelised sellistel puhkudel oma huvisid kaitsma ja oma turvalisust tagama.
“Praegu me oleme olukorras, kus massilise sisserände korral me ei tule toime inimeste tuvastamise ja nende kaasuste menetlemisega. Me viisime läbi, kui ma õigesti mäletan, novembrikuus massilise sisserände õppuse Lõuna-Eestis Koidula piiripunktis ja päeva jooksul imiteerisime 500 inimese soovi-püüdu Eestisse siseneda. Olime arvestanud, kui palju võib ühe inimese juhtumi menetlemise peale aega minna ja tuli välja, et me ei suutnud toime tulla. See tähendab seda, et kui meil praegu seadus ütleb, et 48 tunni jooksul tuleb inimestele anda vastused, mida nendega tehakse, mis nendega edasi saab, siis see lihtsalt ei ole võimalik. Aga see oli ainult 500 inimest,” ütles Helme.
“Kui me räägime tuhandetest – ja tuhanded on kriisiolukordade puhul täiesti võimalikud –, siis on ilmselge, et me peame praktiliselt üle kogu Eesti suunama nii kohtunike, politseinike, piirivalvurite kui ka humanitaartöötajate ja meditsiinitöötajate ressursi sellele, et selle massilise piiriületusega toime tulla. Seetõttu esimene oluline punkt ongi, et halduskohtu loal sisserändajate kinnipidamist on võimalik pikendada kuni seitsme päevani, et läbi viia esmased menetlustoimingud. Kohtul võimaldatakse koostada kohtulahend kirjeldava ja põhjendava osata, kui see on tingitud kohtule esitatud välismaalase kinnipidamise taotluste erakordselt suurest arvust. See jällegi tähendab menetluslikku lihtsustamist ja bürokraatia vähendamist, et selle eriolukorraga toime tulla.”
Helme sõnul piiratakse ka ebaseaduslikele sisserändajatele või rahvusvahelise kaitse taotlejatele osutavate teenuste hulka. “See tähendab seda, et kui meil praegu on rahvusvahelise kaitse taotlejatele ette nähtud terve hulk kõikvõimalikke teenuseid, alates tugiisikust ja lõpetades toetustega ja elamispinnaga, siis massilise sisserände korral me ei suuda kõiki neid vajadusi selles ulatuses rahuldada. Me reserveerime riigile õiguse teha seda vähendatud ulatuses.”
UU