01.07.2025
Tühjad pihud
Kuigi juba juunikuine hinnatõus oli aasta kõrgeim, keeravad Reformierakonna röövellikud külakurnajad nuga haavas veel peale ning tänasest tõusnud käibemaks tõstab hinnad uuetusse kõrgustesse.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks, mis võtab arvesse ka turistide kulutusi Eestis, 2025. aasta juunis võrreldes maiga 1,1 protsenti ning eelmise aasta juuniga võrreldes tõusis indeks 5,2 protsenti.
Juunikuine hinnatõus oli tänavuse aasta kiireim, märkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Mõlemad näitajad on väga kõrged ja nendes ei sisaldu veel käibemaksu tõus, mis on Eestis Euroopa suuruselt teine. Kusjuures meie meeletut hinnatõusu veavad toiduained.
Nii kiiret hinnatõusu ei ole veel sellel aastal olnud. Senine hinnastatistika näitab, et aasta keskmine inflatsioon tuleb suure tõenäosusega üle kuue protsendi, märkis Eamets.
Tänasest kehtib Eestis 24-protsendine käibemaks – kõikide kaupade ja teenuste käibemaks tõusis seniselt 22 protsendilt 24 peale. Kõige valusamalt tajuvad ostjad seda toidupoodides, kus hinnatõus on tänavu olnud niigi märkimisväärne ja müügimahud langenud. Samuti tõuseb bensiiniaktsiis viis protsenti.
Käibemaksutõusu otsustas Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus möödunud aastal n-ö laia julgeolekumaksu osana. Sellega pidi riik koguma rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2028. aasta lõpuks pea 2,5 miljardit eurot täiendavat maksutulu.
Meenutame, et veel enne 2023. aasta Riigikogu valimisi oli käibemaks 20 protsenti. Kaja Kallas tõstis käibemaksu 22-le, seejärel Kristen Michali valitsus juba 24-le protsendile.
Ja nagu Kallas lubas enne valimisi, et maksud ei tõuse („Lugege mu huultelt!), nii lubas Michal veel mullu suvel, et juba 22-le protsendile tõstetud käibemaks tõstetakse 24-le protsendile vaid ajutiselt (tähtaegselt). Mõlemad valetasid.
Lisaks on Reformierakonna “matemaatikud” demagoogitsenud teemal, et käibemaksu tõus jätab rahvale rohkem raha kätte. Muidugi jätab, kui ei hakka selle piskuga poodi minemagi…
Ja veel – maksutõusudes tuleb meie valitsejate sõnul süüdistada Putinit, mis sellest, et nii Lätis kui Leedus liigub majandus tõusvas joones.