30.10.2023
Peaminister, kellele valetamine on saanud igapäevaseks.
Läänemeres gaasitoru ja sidekaablite lõhkumise uurimine on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, esimesed uudiskillud uurimisest tulevad aga sageli naabritelt Rootsist ja Soomest. Eesti ametkond ja prokuratuur ütlevad, et nemad infot kinni ei hoida, kuid pidevalt kommunikatsiooniga hädas olev peaminister oli sunnitud taas tunnistama, et avalikkusega suhtlemist saab paremaks teha.
Läinud teisipäeva õhtul kutsuti ajakirjandus ootamatult riigiprokuratuuri, et selgitada Eesti ja Soome sidekaabli kriminaalmenetluse seisu. Üllatuslikult võttis riigiprokurör Triinu Olevi kõrval istet ka peaminister Kaja Kallas. Kas sellest võib järeldada, et peaminister soovis antud juhtumis riigi nähtavust suurenda?
“Ei, sellist järeldust võib-olla teha ei saa. Aga oluline on see, et uurimisse puutuvatele küsimustele saavad vastata hetkel uurimisega tegelevad asutused. Kõik, mis jääb sealt väljapoole, olgu see kriitilise infrastruktuuri kaitse, mis puudutab NATO-t, olgu see liitlaste või teiste partneritega suhtlemist, diplomaatilist, suhtlemist, see jääb jällegi väljapoole, mis on riigi ülesanne,” selgitas Kallas.
Julgeolekuekspert Erkki Koorti sõnul pole aga Eesti riik viimase aja kõige olulisemas juhtumist nähtav olnud.
“Eesti initsiatiiv oleks siin kindlasti võinud olla suurem. Ja kui mõnes kabinetis, NATO-s või Euroopa Liidus on Eesti olnud initsiatiivikas, siis avalikkusele see igatahes välja pole paistnud. Aga avalikkus ei saa teha otsust kinnistes ruumides räägitu põhjal,” kommenteeris Koort.
Näiteks teatasid Rootsi ametivõimud nädal pärast gaasitoru lõhkumist, et samal ööl sai kahjustada ka Rootsi ja Eesti vaheline sidekaabel. Eesti ametivõimud teadsid Hiiumaa lähedal olevast kahjustusest, aga avalikkust sellest ei teavitatud.
“Eesti inimesed ei peaks kuulma Eesti majandusvetes toimuvatest kaablikatkestustest Rootsi ministrite kaudu. See peaks olema kindlasti Eesti ministrite, ametivõimude kohustus teavitada sellest. Siin on olnud natuke sellist, kergelt öeldes, sabas sörkimist,“ kommenteeris Koort.
Allikas: ERR