Valitsus tahab kiiresti muutuvas maailmas paika panna selle, mis saab juhtuma 27 aasta pärast

Maailm muutub iga aastaga silmnähtavalt ja plaane on juba järgmise aasta kohta raske teha, aga Reformierakonna, Isamaa ja sotside valitsus tahab plaanid juba 2050. aastaks paika panna.

BNS vahendab: “Valitsus algatas neljapäevasel istungil üleriigilise planeeringu Eesti 2050 ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on määrata Eesti ruumiline struktuur ja ruumilise arengu põhimõtted. Kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+, mis koostati aastatel 2010–2012, ei arvesta vajalikul määral näiteks kliimaeesmärke ja rohelepet, kestliku arengu põhimõtteid, piirkondade elujõulisuse tagamist vananeva rahvastiku ja regionaalse ebavõrdsuse tingimustes, asustussüsteemi ja teenuste struktuurseid muutusi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.”

Kaja Kallase valitsus alustas võimule tulles kohe kärpepoliitikaga, muuhulgas on täiesti kinni poodud teede-ehitus koos neljarealiste teede väljaehitamisega – ja sama juhtoinaga valitsus tahab nüüd asjad järgmiseks 27 aastaks selgeks teha? Kuigi alles aasta tagasi ei osanud keegi eeldada Ukraina sõda ja selle mõju maailmamajandusele ning ammu enne seda pandeemia ja kliimapöörde laastavat mõju?

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul on tegemist järjekorras kolmanda üleriigilise planeeringuga, mis suunab kogu riigi ruumiloomet üsna pikalt. “Näiteks määras eelmine üleriigiline planeering ühe objektina ära Rail Balticu raudtee,” märkis Solman pressiteates.

Rail Balticu ehitus on küll kõike muud kui edukas, muuhulgas on selle valmimistähtaegu kõvasti edasi lükatud, ja ometigi tahetakse teha järjekordset “riigi ruumiloomet”?

Isamaad ja Reformierakonda meelitab kindlasti lause pressiteatest: “2023. aastal on planeeringu lähteseisukohtade koostamiseks riigieelarves ette nähtud 100 000 eurot. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on neli aastat ja prognoositav kogumaksumus 650 000 eurot.”

Poliitoravad tahavad uut dokumenti imselt ka selleks, et vana “ei arvesta vajalikul määral näiteks kliimaeesmärke ja rohelepet”. Nemad tahavad Eesti arengu “roheliseks” vähendada.

Mõistagi tuleb arenguplaane teha, aga “kehtiv üleriigiline planeering Eesti 2030+, mis koostati aastatel 2010–2012” näitas juba, et selles kirjapandu jooksis muutuvas maailmas kümne aastaga kokku. Ja nüüd keerutatakse uus soust kokku 27 aastaks, kuigi maailma arengud ilmselt üha kiirenevad. Aga ametnikud saavad taas tööd ja palka.

Uued Uudised