15.02.2018
Eesti hümn
Valitsus toetas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni algatatud eelnõu hümni seadustamise kohta.
Seaduse eelnõu eesmärk on kehtestada hümn kui üks riigi sümboleid seadusega ning määrata kindlaks hümni kasutamise kord. Seaduse eelnõu kohaselt kinnitatakse Eesti Vabariigi hümniks “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.
Valitsus toetas põhimõtteliselt algatatud eelnõu vastavalt justiitsministri ettepanekule. Valitsuse otsus oli konsensuslik, kuid kultuuriminister Indrek Saar soovis protokollida eriarvamuse. Minister toob välja, et eelnõu juures puudub analüüs, milline on tegelik vajadus Eesti hümni seadustamiseks.
Kultuuriministeerium ei toeta eelnõu esitatud kujul, kuna ei pea hümni staatust kuidagi ohustatuks. Samuti ei ole kultuuriministeerium veendunud, et seadus, kui õigustloov akt oleks hümni staatuse määratlemiseks korrektne lahendus.
Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu põhimõtteliselt toetada.
Nende hinnangul on kavandatud regulatsioon riikluse seisukohalt oluline ning kinnistab veelgi hümni kui ühe sümboli osatähtsust. Küll aga võiks Justiitsministeeriumi seisukohast täpsustada, miks on eelnõust välja jäetud hümni kasutamine rahvus- ja riigipühadel samal ajal, kui mainitud on tähtpäevi, riiklikke tseremooniaid ja teisi pidulikke sündmusi.
Valitsuse arvamus tuleb esitada põhiseaduskomisjonile 21. veebruariks.
Hümni on seadusega kehtestanud suurem osa Euroopa Liidu liikmesriike: Austria, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari.
LOE LISAKS
EKRE esitas riigikogule Eesti hümni seaduse eelnõu
Justiitsministeerium toetab EKRE hümniseadust, sotsi juhitud kultuuriministeerium on vastu