10.01.2018
Martin Helme
Kolmapäevases infotunnis tõstatasid EKRE saadikud üles rea põletavaid küsimusi 80 vastuvõetava pagulase, tulumaksureformi ja riigihümni mittemängimise kohta aastavahetusel, peaminister Jüri Ratase vastused aga olid etteoodatult leiged.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme esitas taas küsimuse selle kohta, et valitsus on otsustanud võtta Türgist 80 pagulast, üritades samas saadikuid veenda selles, et see on justkui loogiline jätk 2015. aastal eelmise valitsuse poolt antud lubadusele tuua Eestisse 550 ümberasustatut. “Ometigi on seletuskirjas, mis selle otsusega kaasas käib, väga sõnaselgelt kirjas, et Eesti käsitleb 2015. aastal sõlmitud ümberasustamisprogrammi lõppenuks. Ja nüüd on meil probleem. Ma lugesin ka Euroopa Liidu komisjoni soovitusi, mis ütleb selge sõnaga, et see 2015. aasta kokkulepe on poolenisti täitmata. Nüüd on veel 50 000 põgenikku jaotamisel ja tulevikus tuleb ilmtingimata veel suuremaid koguseid ümber jagada. Miks osaleb valitsus Eestisse immigrantide toomisel sellisel moel?” küsis Martin Helme.
Peaminister Jüri Ratas suunas küsimuse kiiresti ümber süüdistuseks, justkui sooviks EKRE sellise küsimuse asetusega Eestit Euroopa Liidust välja viia, ja asus selgitama, kui palju head on Liidus olemine Eestile kaasa toonud. “Eesti on läinud tõesti seda teed, et teha Riigikogule ettepanek 2018. aastal vastu võtta 40 inimest sellest 50 000-st, mis on meie jõud ja võimalus, ja 2019. aastal samuti 40,” täpsustas ta. See tõi kaasa Martin Helme reageeringu: „Mis puudutab meie suhtumist Euroopa Liitu, siis kas teie arvates Läti, Poola, Ungari või Tšehhi ei kuulugi praegu Euroopa Liitu, sest nemad on öelnud Türgist ümberasustamisele selge ei? Ja kui me räägime sellisest Euroopa Liidust, mis meile meeldib või ei meeldi, siis meile tõesti ei meeldi Euroopa Liit, mis istub liikmesriikidele pähe ja ütleb, et võtate nii palju neegreid või moslemeid vastu,“ selgitas EKRE fraktsiooni esimees.
Euroopa Komisjoni soovitus ütleb Martin Helme hinnangul sõnaselgelt, et vaja on liikuda püsivale ja stabiilsele ümberasumisraamistikule ning kui praegused skeemid lõpevad, siis peavad jätkuma uued kavad, mis on püsivad. “Ja kõige lõpus on öeldud, et praeguse seisuga on vaja lõppkokkuvõttes ümber asustada 1,2 miljonit inimest. Seega, Eesti võib ju vabatahtlikult sunniviisiliselt praegu osaleda järgmises kvoodisüsteemis – sõna “kvoot” loomulikult kramplikult välditakse –, aga see on ju alles algus. Kui me räägime siin 50 000-st järgmise kahe aasta jooksul, siis meile öeldakse sõnaselgelt, et 1,2 miljonit on veel järjekorras. Kui me praegu sellega nõustume, siis kuidas me edaspidi ära ütleme?“ küsis ta.
Peaministri vastusele, et Eesti on tõesti olnud selles põhimõttes solidaarne Euroopa Liiduga, mis on kõige olulisem nurgakivi, ja koos ollakse nii heades kui ka keerulistes küsimustes, tuli Jaak Madisoni vihane täpsustus: „Ma kahjuks hakkan kahtlema teie vaimses stabiilsuses, kui ma kuulen teie vastuseid, mis ei ole üldse vastused küsimustele. Küsiti, kuidas me saame ära öelda järgnevatele ümberpaigutusettepanekutele, kui Euroopa Komisjoni hinnangul ootab ümberasustamist 1,2 miljonit isikut!” Peaministri vastuseks oli, et Eesti on teinud oma eesistumise raames ettepaneku, mille kohaselt saab põgenikke vastu võtta ainult siis, kui vastuvõtja riik on selleks valmis.
Jaak Madison juhtis ühe järelepärimisena peaministri tähelepanu ka sellele, et kui menetleti käesoleva aasta riigieelarvet, siis Riigikogu liikmete küsimustele vastates kinnitas Jüri Ratas, et seoses uue tulumaksusüsteemiga ei kaota mitte ükski inimene ei rohkem kui 36 eurot kuus. Paraku on reaalsus see, et on töötavaid pensionäre, kes on kaotanud kuni 83 eurot kuus. “Seega on vaid kaks varianti — kas te tol hetkel küsimustele vastates ei teadnud, et uus süsteem tuleb selline, seega oli tegemist ebaprofessionaalsusega ja süsteemi läbimõtlematusega, või on teine variant, et te valetasite. Kumb variant on õige?” päris Madison. Peaminister teatas, et on jätkuvalt sellel seisukohal, et see maksupoliitiline muudatus, mida tänane koalitsioon on ette võtnud, on Eesti jaoks ääretult vajalik, 58% pensionäridest saavat öelda, et nende sissetulek on suurenenud ja väga paljudel pensionäridel olla tegemata avaldus 180 euro tulumaksuvaba miinimumi peale.
Mart Helme küsis peaministrilt aru hümni ärajäämise kohta aastavahetusel Vabaduse väljakul. “Mind huvitab, kas valitsuse poolt kokkupandud ja juhendatav “Eesti Vabariik 100″ toimkond, kes osales selle õhtu planeerimisel, kavatseb jätkata samasugust eksperimenteerimist Eesti riigi sümbolitega, ja kuidas suhtub sellesse valitsus. Kas valitsus on antud juhtumit arutanud, võtnud seisukohta ja andnud juhendid, et taolisi eksperimente enam ei tuleks ja et ühel hetkel ei leitaks koguni, et meil tasub sinimustvalge asemel Pika Hermanni torni tõmmata mõni muu lipp?” küsis EKRE esimees. “Kas “Eesti Vabariik 100″ tähistamise puhul hoiab valitsus hoiab silma peal, et mingisuguseid rumalaid, vabameelseid, liberaalseid ja loomingulisi eksperimente Eesti riigi sümbolitega enam aset ei leia?” Peaministri sõnul valitsus küll koordineerib aastapäevaüritusi, kuid ERR-i programmi ta ei aruta.