Majanduslik ebakindlus Eestis ja Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsuse perevaenulik poliitika on viinud selleni, et rekordmadala sündimuse jätkumine viib eesti rahvuse hääbumisele.
Eriti puudutab see ühele või kahele lapsele perelisa planeerimist. Samal ajal on sisserändajad viinud olukorrani, kus lasteaiakohti ikkagi ei jätku.
Kaja Kallase eelmise valitsuse esimesi otsuseid oli lastetoetuste kärpimine. Alles hiljuti kärbiti näiteks aga lastega tegelevate treenerite töötasu. Paljude lapsevanemate jaoks tähendab see otsus treeningtasude tõusu.
Novembris sündis Eestis taas vähe lapsi ja aasta tervikuna püstitab suure tõenäosusega madala sündimuse uue rekordi Eestis. Võrreldes eelmise aasta novembriga sündis tänavu ligikaudu 100 last vähem. Sündide arv on vähenenud juba alates 2021. aastast.
“Kindlasti noored pered pisut rohkem kalkuleerivad ja oskavad ette vaadata tulevikku ja seetõttu kolmandate ja neljandate laste sünd võidakse natuke edasi lükata,” lausus ITK naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.
2024. aasta novembri lõpu seisuga oli sündinud 1000 last vähem kui mullu samaks ajaks. Statistikaameti andmetel hakkas sündimus järsult vähenema alates 2021. aastast.
“Sündide arv on olnud langustrendis väga pikka aega juba. Aga 2021. ja 2022. aasta vahel oli see muutus eriti järsk ja just viimased aastad on olnud kõige madalama sündimusega. Kui 2021 sündis kuus keskmiselt veel 1100 last, siis 2024. aastal on kuus keskmiselt sündinud 800 last,” ütles statistikaameti haridus- ja rahvastikustatistika tiimijuht Terje Trasberg.
Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ütles, et sündimuse suurt kasvu oodata ei ole.
“Sündimus võib ka suureneda ilma, et inimeste käitumine muutuks, juhul kui meil tuleb fertiilses eas naisi rohkem juurde. Aga küsimus on see, et kust neid peaks tulema, Kõige kiirem tee on sisseränne. Loomulik Eesti demograafiline olukord või meie rahvastiku püramiid ei näita, et meil oleks tulevikus suuremaid põlvkondi loota,” lausus Ainsaar.
Ainsaare sõnul mõjutab praegu sündimuse vähenemist noorte perede ebakindlus tuleviku osas.
Allikas:ERR