20.05.2022
Riigikogu hoone
Alles hääletas Riigikogu valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõusid ning neljapäeval otsustas valitsus taas kaks lähiajal Riigikogus teisele lugemisele tulevat seaduseelnõu enda usaldusega siduda. Nüüd otsustas valitsus enne teist lugemist riigikogus siduda usaldusküsimusega politsei- ja piirivalveameti laevade üleandmist käsitleva seaduse eelnõu ning toodete ja teenuste ligipääsetavusega seotud seaduse eelnõu.
Sellega tahetakse mööda minna obstruktsionist.
Endine ajakirjanik Toomas Mattson arutleb sotsiaalmeedias, kuidas saada normaalne parlamentaarne protsess jälle ree peale: „Kui valitsus seob tema algatatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne eelnõu II lugemist, võtab ta üle Riigikogu juhtivkomisjoni töö ja Riigikogu esimees edastab valitsusele kõik eelnõule esitatud muudatusettepanekud. Seejärel koostab valitsus eelnõu uue teksti, muudatusettepanekute loetelu ja seletuskirja. Usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamisel Riigikogus muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda ja pärast arutelu läheb eelnõu lõpphääletusele.“
Ta lisab, et nii lähevadki valitsuse soovil varsti kõik eelnõud läbi usaldushääletusena, mis ei ole absoluutselt normaalne ja mille puhul valitsus võtab üle Riigikogu rolli täielikult.
Õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay ütles ERRile, et eelnõude hääletuste valitsuse usaldusega sidumine on parlamentaarse kultuuri ja tava küsimus ning selle praktika kasutamine peaks olema erandlik, vastasel juhul läheb see vastuollu parlamentaarse debati ja demokraatliku riigi valitsemise korraga.
Tupay sõnul selline praktika parlamentaarsele debatile kaasa ei aita.
“Ma arvan, et ühe-kahe näite puhul on raske öelda, et nüüd on lõpp Eesti demokraatial, seda probleemi ma praegu ei näe, aga kui selline käitumine muutub tavaks, siis loomulikult peab vaatama, mis juhtub. Samal ajal peab ka küsima, kui kaua saab valitsus sellist praktikat viljeleda,” lisas Tupay.
Tupay sõnul võiks riigikogu ise sellisele praktikale vastu astuda.