12.04.2022
Ida-Virumaal on raske kliimahüsteeriat ellu viia.
Kuigi Swedbanki uurimus inimeste suhtumise kohta majandusseisu ei peegelda vastajatate usaldust valitsuse suhtes, võib eeldada, et eestimaalased ei usu ühtlasi ka Reformierakonna võimekusse riigi majandust korras hoida – on ju paljudel meeles masu, mille ajal oravapartei sisuliselt oma rahva hülgas.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud küsitlusest selgus, et 86 protsnti inimestest arvab, et Eesti majandusolukord läheb halvemaks ning 46 protsenti arvab, et olukord halveneb märkimisväärselt.
70 protsenti inimestest muretsevad pärast Ukraina sõja algust oma pere rahalise toimetuleku pärast. Ligi veerand neist muretsevad hakkamasaamise pärast iga päev, 20 protsenti mitu korda nädalas ning 27 protsenti muretseb paar korda kuus. Kõige enam muretsevad toimetuleku pärast Ida-Virumaa elanikud ja kuni 550 eurot teenivad inimesed.
„Mure ja ebakindlus toimetuleku osas on suurem teatud ühiskonnagruppides. Põhiharidusega inimesed on kõige negatiivsemad hakkama saamise suhtes. Võrreldes eestlastega on venelased oma rahalise toimetuleku pärast rohkem mures. Ligi veerand venelastest on väga mures, kas nad suudavad oma pereliikmete eest hoolitseda, kuid eestlastest on pere toimetuleku pärast väga mures vaid 10 protsenti,“ selgitas küsitluse tulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Sõda Ukrainas on mõjutanud inimeste rahaga seotud plaane ja tegevusi: 41 protsenti inimestest pöörab rohkem tähelepanu eelarve planeerimisele, kolmandik piirab oma tavapäraseid kulusid ning veerand lükkab suuremaid oste edasi. Samuti ei soovi inimesed riskida töökoha vahetamisega 19 protsendiga, kogutakse rohkem sääste 16 protsendiga, hoitakse kodus varasemast rohkem sularaha 15 protsendiga ja mõeldakse lisatöö tegemise peale 12 protsendiga.
„Veerand inimestest kardab töö kaotuse pärast, kolmandik tulude märkimisväärset vähenemist ja nooremad inimesed on mures kinnisvara kallinemise pärast. Rohkem kui iial varem on oluline alustada säästude kogumisega, mis võimaldab ootamatuste korral teatud aja siiski ise hakkama saada,“ rääkis Mari-Liis Jääger. „Oluline on läbi mõelda, mis on kulutused, millest ei saa loobuda nagu näiteks üür, kommunaalkulud, toit ja väljaminekud, mida saab piirata nagu näiteks meelelahutuskulud ja mugavusteenused.“
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu viis aprillis läbi Norstat. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis. (BNS)