Paljud vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas eelmise külma sõja ajal seitsmekümnendatel aastatel korraldati õhuhäireid, õppuseid, loenguid, kuidas olid tsiviilkaitse staabid ja varjendid. Siis tundus see nii mõttetu ja samas hirmutav. Nüüd aga on oht reaalne – Vene väed pommitavad Ukraina linnades valimatult ka tsiviilelanikke, aga meil ei tea keegi tsiviilkaitsest mitte midagi.
Õhtuleht kirjutab: „Kuhu õhurünnaku eest varjuda? Eesti pommivarjendid on amortiseerunud ja kohalikel omavalitsustel pole plaanidest aimugi.
Kiievi elanikud on viimastel päevadel Venemaa antud raketilöökide eest varju otsinud peamiselt metroost. Tallinnaski pole ju metrood, rääkimata teistest Eesti linnadest, kirjutab Õhtuleht.
Tehniliselt peaks ka õhurünnaku korral varjumine olema kohalike omavalitsuste korraldada ning päästeamet täitma vaid üleriigilist koordineerivat ning nõustavat rolli. Hoolimata sellest suunavad nii siseministeerium kui ka mitu kohalikku omavalitsust Õhtulehe pommivarjendeid puudutavate küsimustega otse päästeameti jutule. Ise ei soovi seda kommenteerida neist ükski. Kaasa arvatud Tallinna linn, mille alluvuses töötab eri ametites enam kui 20 000 inimest. Hoolimata sellest, et tegelikult peaks igal Eesti omavalitsusel olema ka individuaalsed kriisiplaanid!
Näib, et enda inimeste peale mõtlemise asemel on kohalikele omavalitsustele pandud ülesanne sõjapõgenikke vastu võtta.