Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Valitsuses ussitab: Keskerakonna minister Liimets osales 17+1 tippkohtumisel, mida reformar Paet teravalt kritiseerib

-
10.02.2021
Välisminister Eva-Maria Liimets räägib nagu NLKP kongressil.
© UU

PortoRollo valitsuse välispoliitika on tekitanud koalitsioonis lõhe, sest välisminister Liimets käis massilisest vastuseisust hoolimata Hiina egiidi all toimuval 17+1 kohtumisel, millest juhtivad reformierakondlased on soovitanud hoiduda.

Välisminister Eva-Maria Liimets osales teisipäeval veebis peetud  17+1 tippkohtumisel, kus vaadati üle selle koostööformaadi raames tehtu ja otsustati järgmise perioodi eesmärgid.  Liimets pidas oma sõnavõtus oluliseks dialoogi COVID-19 pandeemia vastase võitluse ja keskkonna teemadel, vahendab BNS.

Möödunud neljapäeval tegi endine pikaaegne välisminister, praeguse valitsuskoalitsiooni juhtpartei Reformierakonna juhatuse liige Urmas Paet üleskutse 17+1 formaadist lahkuda. “Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsema Hiina-poliitika eesmärgil koos mõttekaaslastega lahkuma 17+1 eriformaadist Hiinaga, kus 17 on vaesemad Euroopa riigid – nii EL-i kuuluvad kui mittekuuluvad [riigid],” ütles Paet.

Kriitikat tuli ka opositsioonist. Teine endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) on öelnud, et tal on selle formaadi suhtes “mitmeid küsimärke” ning tema hinnangul tuleks Hiinaga suhelda mitte 17+1, vaid Euroopa Liidu formaadis ning demonstreerida Lääne ühtsust. Reinsalu toetas ka tema erakonnakaaslane, Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras, kes kutsus neljapäeval saadetud pressiteates üle loobuma Eesti osalemisest kohtumisel.

Seega siis on koalitsioonis ilmne lõhe keskerakondliku ja reformierakondliku tiiva suhtumises kõnealusesse formaati. Minister Liimets näiteks toonitas tippkohtumise järel, et hiljuti saavutatud kokkulepe Hiinaga investeerimislepingu osas on hea tulemus ning järgmise sammuna on väga oluline kiire edasiliikumine investeeringute kaitse leppega.

17+1 formaat on ellu kutsutud Hiina eestvedamisel ning hõlmab lisaks Hiinale Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Eesti on formaadi tippkohtumistel osalenud aastast 2012. See mitteametlik majanduskoostöö edendamiseks loodud koostööformaat on muu hulgas toetanud kahepoolseid suhteid Hiinaga.