14.09.2022
Tööstusel on rasked ajad
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE saadik Siim Pohlak peaminister Kaja Kallaselt, kuidas kavatseb valitsus aidata kõrgete elektrihindade tõttu pankrotini jõudnud ettevõtjaid, kuid mõistlikku vastust sealt ei tulnud – muuhulgas peab peaminister võimalikuks energiamahukate ettevõtete sulgemist. Alljärgnev jutt näitab, et midagi head ettevõtjatel Reformierakonna valitsuselt oodata pole.
“Hea peaminister! Te kordate siin täna järjest, et Euroopas käib energiasõda, ja minu jaoks on täiesti arusaamatu, miks te olete selles sõjas otsustanud esmajärgus õhku lasta Eesti majanduse, pankrotti ajada Eesti ettevõtted oma tegevusetusega. Väga suur osa Eesti ettevõtetest seda talve nende energiahindade juures enam üle ei ela. Toidutööstus karjub appi, ütleb, et Eesti ei suuda talvel toidutootmist püsti hoida. Teil on suured plaanid, millest te siin rääkisite enne ühele küsimusele vastates, aga et kõik need suured plaanid sõltuvad sellest, kas riigieelarves on raha. Ma kinnitan teile, et kui siin oktoobris või hiljemalt novembri alguseks ei ole ka ettevõtjatele energiatoetuste mehhanismi välja mõeldud, siis tuleb Eestis selline pankrottide laine, mida pole nähtud aastast 2009. Minu küsimus ongi, et kas valitsuses on valmis lahendus, kuidas päästa Eesti ettevõtlus pööraste energiahindade käest. Me võime ju inimestele teha soodustusi elektriarvete maksmiseks ja jagada toetusi, aga kui inimestel enam tööd ei ole, siis ei suuda nad maksta elektriarveid ka soodushindade juures. Nii et veel kord, kas valitsusel on plaan, kuidas aidata Eesti ettevõtlust? See on võtmeküsimus praegu, sest ka riigieelarves ei ole aastal 2023 enam raha, kui meil on pooled ettevõtted pankrotis,” küsis EKRE saadik Siim Pohlak.
“Oleme kogunud ettevõtetelt tagasisidet, et kuidas nad tahaksid aidatud saada. Seal lähevad muidugi küsimused väga palju lahku, sest väga paljud ettevõtted, pooled ettevõtetest on oma hinnad fikseerinud. Fikseerinud varasemalt, et tagada odavama elektri kättesaadavus. See tähendab seda, et olukorras, kus osa ettevõtjaid nautis nii‑öelda börsihinnaga elektrit, odavat, mis oli tihti isegi nullhinnaga, siis teised maksid natuke kõrgemat selleks, et seda riski ei oleks. Nüüd, need ettevõtjad tunnevad, et kui minnakse appi nendele, kes oma hindu fikseerinud ei ole, siis see on ebaõiglane, sest neile seda kõrgemat hinda, mida nad maksid oma hinda fikseerides, mitte keegi kinni ei maksa,” vastas Kaja Kallas.
Peaminister lisas: “Mida me teeme? Esiteks me oleme teinud selle, et me oleme loonud LNG vastuvõtu võimekuse, et meil oleks gaasi. Kõik peaks praegu täiesti selle plaani kohaselt minema ja novembris olema valmis. Gaasimüüjad on saanud varuda gaasi, me oleme gaasi varunud ka Inčukalnsi gaasihoidlasse, et tuua seda allapoole. Teiseks on KredExis likviidsusmeede, mis aitaks ettevõtteid ka raskeid aegu üle elada. Kolmandaks, terve rida ettevõtteid on otsustanud oma energiaallikad vahetada odavamate vastu ja seal olen mina palunud ka Keskkonnaametil liigutada kiiresti, et need otsused saaksid kiiresti tehtud, et see ei jääks kuidagi riigi taha, et nad saavad oma energiaallikad, näiteks maagaasi vahetada odavamate vastu.”
“Natuke pean teid kurvastama selles mõttes, et info on võib-olla kehvakene. Teatavasti energiaettevõtted ütlevad praegu ka neid fikslepinguid üles järjest, fikseeritud hinnaga lepinguid. Näiteks üks suur spaa oli siin äsja hädas, kes pikalt maksis fikseeritud lepinguga sedasama hinda, võib-olla natukene kallimat hinda, mida te kirjeldasite, aga nüüd öeldakse talle ka see fikseeritud leping üles ja tema peab hakkama selle õudsa börsihinnaga seda elektrit ostma. Selles mõttes teil on ilmselt natukene puudulikud andmed. Et aga tahaks konkreetselt teada ikkagi. Praegu oli palju toredat juttu, aga mis kuupäevast alates on oodata Eesti ettevõtjatel seda, et nad saavad osta fikseeritud hinnaga, hinnalaega või universaalteenusega, vahet ei ole, aga mõistliku hinnaga elektrit? Ettevõtjatele, ma arvan, ei meeldi selline sooja jutu puhumine, vaid nad tahavad konkreetset aega, et teha oma plaane, kuidas vastu pidada, mis ajani. Te kindlasti, teil peab olema ju mingi plaan valitsuses, ma ei tahaks uskuda, et ei ole. Aga praegu tundus küll, te mingeid konkreetseid tähtaegu ei öelnud, millestki ei rääkinud. Mis ajaks ettevõtjad võivad loota, et tuleb ka nende jaoks mingi pakett või lahendus, et nad saavad hakata ostma mõistliku hinnaga elektrit, et nad ei pea oma uksi kinni panema või tootmisi?” päris Siim Pohlak.
“Eks ettevõtete puhul peab vaatama muidugi seda, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised ja konkurentsivõimelised siis võrreldes ka teiste riikide ettevõtetega. Loomulikult me peame tegema kõik selleks, et võimalikult vähe oleks pankrotte. Aga ma ei saa seda kindlasti öelda, et ühtegi pankrotti ei tule, sest rasked ajad on tulemas. Nüüd küsimusele, mis te küsisite, vastuseks. Homme on meil valitsuses esimese punktina arutelu, mis puudutab meetmeid ettevõtetele, mida me saame siis teha, on välja pandud erinevad ettepanekud. Täna Euroopa Komisjon tuli välja ka siis seisukohtadega. Muideks seal üks seisukoht või selline üleeuroopaline meede on ka energia kokkuhoid, iga riik saab ka kohustuse vähemalt 10–15% elektrit kokku hoida. See võib tähendada teatud juhtudel ka seda, et kui meil on suured energiamahukad ettevõtted, ja meil on need nimekirjad olemas, kus tegelikult võib-olla töötajaid ei olegi nii palju, siis teatud juhtudel võib-olla on isegi mõistlikum, et need suured energiamahukad ettevõtted mõneks ajaks panevad ennast kinni selleks, et kõik teised saaksid odavamat elektrit,” vastas Kaja Kallas.
Peaministri jutu järgi ei kavatse valitsus ettevõtjate heaks kohe midagi ette võtta, peale kokkuhoiusoovituste ja sulgemise soovituste.
Allikas: stenogrammid