Laupäeval Tallinnas toimunud EKRE-Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil pidas kõne erakonna volikogu esimees Valmar Veste.
“Austatud erakonna esimees, aseesimehed, juhatus. Lugupeetud kongressi delegaadid ja külalised! Head erakonnakaaslased!
Tere kõigile! Suur au on seista siin teie ees!
Annan lühiülevaate EKRE volikogu tegevusest möödunud perioodil.
Sel perioodil kogunes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu kolmel korral. Esimest korda kogunes praegune erakonna volikogu koosseis 15. septembril 2024. aastal Tallinnas.
Antud volikogu istungil valiti volikogule uus esimees ja aseesimees. Volikogu esimeheks valiti Valmar Veste ning aseesimeheks Lilia Müller.
Tallinnas vastu võetud volikogu avaldus, mis oli suunatud valitsuse käitumise hukkamõistmisele seoses Lihula ausamba koopia konfiskeerimisega. Volikogu avalduses viidati sellele, et taolise käitumisega sülitab vabariigi valitsus vaba ja demokraatliku ühiskonna aluseks olevatele põhiseaduse aluspõhimõtetele. Samuti sülitatakse sellise käitumisega Eesti rahva kangelastele, kes 1941-1944a sõdisid bolševismi vastu kandes saksa mundrit. Need mehed olid eesti kangelased, au neile!
Teist korda tuli volikogu kokku Pajusi rahvamajas Jõgevamaal, kuupäevaks oli 14 detsember 2024. Pajusi rahvamajas oli päevakorras punkt, mida just siin saalis hääletasime ehk erakonna nime täiendamise küsimus.
Pajusis avalikustatud poliitiline avaldus puudutas alles hiljaaegu põhiseadust muutva seaduse vastu võtmist, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Just Pajusis väljendas erakonna volikogu taaskord selgelt oma seisukohta sellel teemal, et põhiseaduse muudatust täiendataks parandusega, mis piirab valimisõiguse vaid Eesti kodanikega. Me ei pea vastuvõetavaks, et valimisõigus antakse põhiseaduse tasandil mittekodanikele. Volikogu annab erakonna juhatusele ja fraktsioonile suunise otsida poliitilist kompromissi, mis võimaldaks põhiseaduse muudatust ellu viia lähtudes meie programmilisest seisukohast. Nagu näha see toimis, volikogu suunis oli fraktsioonile seaduseks, mis ka suurepäraselt ellu viidi.
Võib julgelt öelda, et EKRE võit on Eesti rahva võit!
Kolmandat korda kogunes erakonna volikogu 8. märtsil Pärnus.
Lisaks tavapärasele poliitilisele ja majanduslikele ülevaadetele keskenduti seekord KOV valimiste ettevalmistusega seotud infole ning tutvustati tuuleparkide vastase tegevusplaani. Pärnus vastu võetud volikogu poliitiline avaldus, milleks oli: “Et Eesti oleks jõukas, vajame tervemõistuslikku energiapoliitikat!”
Erakonna volikogu on seisukohal, et enne ei hakka eesti rahva jõukus ja heaolu kasvama, kui ei ole peatatud korruptiivne ja majanduslikult hukatuslik rohepööre ning naastud tervemõistusliku energiapoliitika juurde! Meie oleme kategooriliselt vastu juhuenergia subsideerimisele. Meie ei usu valet, et juhuenergia arendamine toob elektrihinna alla.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna energeetikaplaan näeb ette jätkata lähiaastakümnetel elektri tootmist põlevkivist. Sellega paralleelselt tuleb viivitamatult käivitada tuumajaama arendus. Jaam tuleb planeerida võimsusega, mis ületaks meie tarbimisvajadusi, et tulevikus oleks Eesti taas energiat eksportiv riik.
Niisugune plaan tagab nähtavas tulevikus niihästi meie varustuskindluse kui ka kõige soodsama elektrihinna. Põlevkivijaamade käigushoid ja tuumajaama ehitamine on kapitalimahutuse seisukohalt kordades odavam kui juhuelektri arendamine.
Eesti ei vaja korruptiivset ja eksperimenteerivat roheenergia poliitikat. Eesti vajab tervemõistuslikku plaani, mis tagab meile odava ja stabiilse energiavarustatuse. EKRE-l on selline plaan olemas!
See oli lühikokkuvõte EKRE volikogu tööst. Aitäh volikogu aseesimehele Lilia Müllerile meeldiva koostöö eest, aitäh volikogu liikmetele usalduse ja toetuse eest. Aitäh Elinale volikogu korraldusliku poole eest.
Lõpetuseks lisan siia ka mõned oma mõtted, millel peatusin ka viimasel erakonna volikogul.
Eesti keel – maailma üks ilusamaid keeli, meie emakeel, meie riigikeel. Keel milles me peaksime saama toimetada oma igapäeva tegevusi meie omal maal, kus see keel on riigikeel. Kas see ka nii on – vastus on kahjuks ei. Järjest suureneva sisserände valguses on meie armas eesti keel jäämas tagaplaanile.
Teenindavasse sektorisse on võetud tööle niipalju muulasi, kes isegi ei oska meid tervitada eesti keeles. Lisaks meie nö kohalikud slaavlased on avastanud, et neile enam ei kõlba rääkida eesti keeles, tegu oleks justkui mingi alama keelega. Selle asemel nad suhtlevad väga vigases inglise keeles. Vot sulle lõimumist!
Nüüd kuuleme, et valitsus plaanib veel riiki lasta võõrtööjõudu, seekord Kesk-Aasiast! Koht, kus on vene keelel suur kandepind ehk sellise käitumisega suureneb vene keele osakaal järjest rohkem. Seda juttu räägib valitsus, kes ennast parempoolseks peab. Valitsus kes räägib, et seisab Eesti riigi ja rahva eest.
Millise Eesti? Vene keelt kõneleva Eesti või? Kesk-Aasia moslemite Eesti või? Tundub, et EKP ei ole kuhugi ajalukku kadunud, vaid tegutseb täiesti avalikult Reformierakonna nime all edasi ja viib ellu Eesti venestamist ja moslemitega üle ujutamist. Kas me hakkame tulevikus ka Kesk-Aasia riikide lippe nägema meie ametiasutustel?
Vot siin tuleme mängu just meie, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed. Meie kõigi kohus on seista selle eest, et meie inimesed saaksid oma igapäeva toimetused teha just meie emakeeles, et kõikidel meie asutustel ei lehviks võõra riigi lippe, vaid meie oma, et meie maal oleksid meie sümbolid au sees, et meie maal oleme peremehed meie, mitte keegi muu! Just nii näitame kõigile, et seisame kindlalt selle eest, mis meie rahvale oluline ning just nii näitame oma tugevust!
Just EKRE vaated on need, mida Eestile vaja on, sest meie vaated on sini-must-valged!
EESTI EEST!”