09.03.2020
Euroopa seisab silmitsi väljakutsetega. Olukord on keeruline ja ärev. Balkan on silmitsi uue rändekriisiga. Iga päevaga muutub see tõsisemaks. Kreeka-Türgi piiril põrkuvad religioonid ja kultuurid. Ühel pool kristlus ja euroopalikud väärtused, teisalt moslemimaailm. Paraku teame ja tunneme seda vähe. Lisaks talvel puhkenud koroonaviirus, milline haarab uusi ja uusi piirkondi.
Nii tundmatu haiguse kui uue rändekriisi eest hoiatas uue aasta algul ajalehtedes ilmutatud horoskoopites Bulgaaria selgeltnägija Vanga. Kes usub, kes mitte. Igal juhul tundub praegu 1993. aastal siit ilmast lahkunud Vanga ennustus täituma.
Töö tõttu olen viibinud palju moslemimaades ja kohanud valdavalt sõbralikkust. Võibolla seepärast, et on tulnud lävida turismiringkondadega. Rahvusvahelises turismis ringlevad suured rahad, iga riik on huvitatud, et mingi osa dollaritest või eurodest temale jääks. Ega tuneeslased, egiptlased ning iraaklased pea ise lugu õnneotsijatest. Nii nende pagulaste kohta öeldakse. Kes oma maad tõeliselt armastab, ei lahku kodust ka raskuste kiuste. Alati on võimalik, kui väga tahta, leida mingigi rakendus. Elu kodumaal on parem kui olla võõrsil õnneotsija, sulle vaadatakse alati põlastava pilguga.
Miks õnneotsijad ei lähe oma suguvendade juurde? Moslemid ja araablased elavad Emiraatides, Dubais ja Kataris. Elatustase neis riikides on kõrge, sest rikkuse toovad maapõues leiduvad nafta ja gaas. Pealegi on rikastes Araabimaades paljud teenused tasuta või makstakse nende eest sümboolset hinda.
On üks aga… seal tuleb teha tööd. Dubais ja Dohas kerkivad uued pilvelõhkujad ja kaubakeskused ka öösel, töötatakse kui sipelgad prožektorite valgusel. Neis riikides tuleb teenindussfääris osata keeli.
Pagulane Ahmed ja tädi Fatima ei taha tööd teha ega õppida. Lihtsam on minna Euroopasse ja oodata, kuniks palakesed suhu kukuvad. Makstakse iga kuu 500 eurot või rohkem kätte. Nelja-viieliikmelise pere puhul räägime neljakohalistest numbritest. Lisaks tasuta elamine ja transport. Neli-viis korda kuus võid sõita taksoga kaubakeskusesse, mis asub linna teises otsas. Edasi –tagasi ots maksab 5-6 eurot. Sisuliselt ühistarnspordi hind. Tegelik on 50-60 eurot kord. Ülejäänud vahe maksab kinni vastuvõtva riigi maksumaksja.
Selge see, miks nõuda jõuga sisselaskmist Kreeka piiril. Rikkas Araabimaailmas seda ei juhtu, kohe peab tööle asuma, ei mingit almuse palumist. Laisklemist ei sallita. Tööpäevad on pikad – 10-12 tundi päevas. Dirhemeid ja dollareid kergelt ei jagata. Kunagi ei saa Emiraatide või Kuveidi kodakondsust, sest see antakse vaid sealsete alamate järglastele. Meil sellest ei räägita? Parem on vaikida. Tegelikkust kuuleme Dubais või Sharjahis reisidel ekskursioonijuhtide suust.
Omajagu on puhkenud rändekriisis süüd Euroopa Liidul. Türgile lubati miljardeid kriisi ohjamisel, ent Brüssel on eraldanud vaid poole rahast. Selge, et türklastel sai lõpuks hing täis ja Erdogan andis käsu piir avada.
Kui lisada veel koroonaviiruse paanika siis on Euroopas seis segane. Eesti puhul olnuks õige tühistada juba kuu tagasi kõik Tallinna-Bergamo lennud. Paraku toimuvad need tänaseni.
Riskialdid ning seiklushimulised turistid lendavad jätkuvalt Põhja-Itaaliasse. Terviseameti soovitusi eiratakse. Tulemuseks ongi nakatunud ja esimese kooli sulgemine pealinnas. Reisimised nakkuskoldesse tuleb peatada, maksku see mis maksab. Olgu Itaalia, Hiina, Korea, Jaapan või Indo-Hiina poolsaar.
Kanal 2 peaprodutsent Marko Kaljuveer võttis hiljuti veidi paanikat maha, tuleb kevad ja sama äkitselt kui viirus puhkes, võib see kaduda. Päike ja soojus teevad oma. Kui käes on Tokio suveolümpia, ei pruugi koroonat keegi mäletada. Maailm on ärev ja ise peame olema valvsad. Tulevik sõltub igaühest endast.
Vambola Paavo