Teil pole midagi varjata? Te arvate nii. Aga just nii arvas külmkapp enne, kui see internetiga ühendati.
Ja just seal me oleme: Ursula von der Leyen – naine, kes juba kaitseministrina äratas tähelepanu peamiselt konsultatsioonilepingute ja nutitelefonidest kustutamise kampaaniatega – tahab nüüd luua oma salateenistuse. EL-i salateenistuse. Teie isiklik 00 bürokraatide klubi, millel on litsents andmete ristkontrolliks. Ja ilmselt ka e-kirjade kustutamiseks.
Õigluse huvides tuleb öelda: klassikalisest salateenistusest riikliku agentide aparaadi stiilis ei räägita ikka veel. Ametlikult on tegemist keskse koordineerimis- ja hindamisüksusega – see tähendab luureteenistusega, mis ise spioone välja ei saada, vaid peaks koondama ja hindama liikmesriikide olemasolevat teavet. Aga kes iganes kontrolli koordineerib. Ja need, kes kontrollivad, tahavad varsti rohkem.
See, et plaan nüüd avalikuks saab – ilma põhjuseta, aga ambitsioonikalt –, sobib komisjonile, mis eelistab valitseda siis, kui keegi tähelepanelikult ei vaata. See on jõudemonstratsioon. Või nagu öeldakse parimas Brüsseli bürokraatias: „Veel üks samm tegutsemisvõimelise liidu suunas.“ Sellist asja nimetati varem tsentralismiks. Tänapäeval nimetatakse seda „õigustatud ootuste kaitseks Euroopa struktuurides“. Orwell tunneks suurt rõõmu.
Kontinent julgeolekuhulluses
Detailid: Valjuhäälne „Berliner Zeitung“: kristlik demokraat, kes on Bundeswehri juba „edukalt“ hävitanud, kavandab asutust, mis kogub ja hindab teavet kogu ELis. Prioriteetne sihtmärk: „hübriidohud“. Seega kõik, mida ei saa selgelt määratleda – aga millega ikkagi tahetakse võidelda. Või peab. Või peaks. Eesmärgi struktuur on sama ebaselge kui määratlus: Von der Leyen ei taha teha koostööd välisteenistuse ega Frontexiga, vaid pigem luua midagi oma. Ilma liikmesriikideta, ilma nõukoguta.
Vähemalt nii arvavad paljud Brüsseli vaatlejad – plaani pole veel ametlikult ja detailselt esitatud ei nõukogule ega riikide valitsustele. Pole veel selge, mil määral liikmesriigid oleksid kaasatud – või kas neile esitatakse hiljem juba hästi planeeritud aparaat.
See, mida müüakse kui „julgeolekuarhitektuuri“. Asi ei ole terrorismivastases võitluses. Mitte spioonides. Asi on kontrollis. Üleriigilises aparaadis, millel pole jalge all demokraatlikku alust. Teenistuses, mis ei ole huvitatud meist (vähemalt mitte meie huvidest, aga muidugi nuhkimisest), vaid omaenda tõlgendussuveräänsusest. Salateenistus ilma rahvuseta – aga kõikvõimsuse pretensioonidega. Süsteem, mis kaitseb esmalt iseennast. Ja alles siis rahvast. Pigem üldse.
See, et rahvusülene ELi aparaat tahab nüüd salateenistuste suurde mängu sekkuda, on loogiline samm – kui eeldada poliitilist maailmavaadet, kus rahvusriik on häiriv relikt. Von der Leyeni Euroopa on postdemokraatia projekt: tehnokraatlik, tsentraliseeritud, kontrolliv. Selles mudelis pole enam kodanikke, vaid ainult juhitud alamad. Neid nimetati varem alamateks. Ja igaüks, kes seab kahtluse alla Brüsseli kursi, tekitab kahtlust – loomulikult on nad „hübriidmõju“ all.
Kui Viktor Orbán midagi sellist pakuks välja, siis „Süddeutsche“…oleks ammu avaldanud juhtkirja pealkirjaga „Salateenistus demokraatia asemel“. Aga kui idee tuleb Euroopa Komisjonilt, kirjeldatakse seda parimal juhul ambitsioonikana. Justkui oleks tegemist meeskonna loomisega Ikeas, mitte täieliku bürokraatliku jälgimise väravaga.
Euroopa, sa väärid paremat
See „salateenistus“ ei ole kaitsekilp. Ta on sõjakuulutus. Riikliku valikuvabaduse, kriitilise avalikkuse ja võimu piiramise idee vastu. Ja see näitab taas kord, et Brüsselis on juba ammu küpsenud impeerium – ilma armeeta, aga triibulistes riietes aparatšikutega. Vaenlane? Ei asu enam Moskvas. Ta istub oma kodanike kahtlustes, nende terve mõistuse järgi mälestuses, et Euroopa tähendas kunagi vabadust – mitte vorme, kontrollorganeid ja kõikjalolevat „vastupidavust“.
Kui EL tahab oma kodanikke „hübriidohtude“ eest kaitsta, peaks ta alustama suurimast: iseendast.
Kas me tahame Brüsseli „salajast teenistust“ Saksamaa juhtimisel – koos sellise digitaalse geniaalsusega jõuga, mis kustutab oma kõvakettad enne, kui keegi küsib või isegi enne, kui riigiprokurör uksekella helistada jõuab? Siis nautige end. Järgnev kehtib kõigile teistele: palun kinnitage turvavööd. Ursula juhib.
Boris Reitschuster
Allikas: reitschuster.de