Elektrilevi klient: kas kokkuhoidlikkus ja alternatiivsete võimaluste kasutamine on Eesti riigis karistatavad?

Uutele Uudistele kirjutanud inimene vaeb oma kirjas Elektrilevi ebaõiglast poliitikat oma tarbijate suhtes.

“Alustan kohe ühe kirja sõna-sõnalise tsiteerimisega. Elektrilevi OÜ kiri laekus minu meilile 26. jaanuaril k.a.

Tsiteerin:

„Võrguteenuse kuutasu alla 250 kWh tarbimise korral.

Teie tarbimiskohas xxxxx  kehtib praegu võrguleping paketiga Võrk 2. Anname teada, et 2023.a. jaanuarist lisandub tarbimiskoha arvele kuutasu 4,62.

Miks kuutasu lisandub?

I  Kui tarbimine 2022.a. puudus või oli alla 250 kWh, rakendub 2023.a. pakettides „Võrk 1“ ja „Võrk 2“ kuutasu. Eramutes ja ärihoonetes sõltub kuutasu peakaitsme suurusest. Korterites on see ühesugune.

II  Elektri tarbimist arvestatakse tarbimiskoha põhiselt. Teie alustasite tarbimiskohas elektri kasutamist 2022.a. jooksul, kuutasu rakendumise aluseks on kogu 2022.a. tarbimine.

III  Hooldame ja uuendame el. võrku kõikides tarbimiskohtades, sõltumata, kas tarbimine on või puudub. Kuutasu sisaldab arvesti ja mõõteandmetega seotud kulusid. Kuutasu rakendamise eesmärk on, et kõik võrguühenduse kasutajad panustavad el. võrgu ülalhoidu.

Soovitame kord aastas üle vaadata, kas valitud võrguteenus on sobivaim.

Võrguteenuse kuutasu ei sõltu elektri müüjast ja el paketist, börsi- ja fiks. hindadest ning ei ole seotud universaalteenusega.“

Tsitaadi lõpp.

Veidi ka isiklikku infot.

Olen pensionär, elan Pärnus (kesklinnas), nüüd taas oma sünnikodus. Tegu on 1951.a ehitatud puuküttel eramuga. Juba aastaid on tegu kahe tarbimiskohaga – elamu eraldi ja kõrvalhooned (kuur, kelder, pesuruumid jms.) Elekter on elamises olnud alates maja valmimisest.

2022. aastal, peale ema surma, vormistasin kõik vajalikud dokumendid oma nimele (sellest siis el. tarbimine alates möödunud aastast).

Kuna elektri hinnad on ikka pööraseid uperpalle teinud, siis otsustasin kõrvalhoonete osas hakata kasutama alternatiivseid meetodeid (pesuruumid tagasi puuküttele, muruniiduk kondiauruga, halupuude ost jne.) Riigi elektrit vajavad selles tarbimiskohas  vaid seitse LED pirni.

Mis mind siis häirib ja väga nõutuks teeb?

Kuna ma pole mingi „terav pliiats“ elektriasjanduses, siis siit ka südant vaevavad küsimused teile , noored ja terased uudiste kirjutajad/jagajad.

KAS TARBIMISEL ÜLE 250kWh (näiteks 253kWH aastas), SELLIST TAGANTJÄRGI TRAHVIMIST POLEKS TOIMUNUD?

KUIDAS VÄHENE „elektrimolekulide“ LIIKUMINE OÜ ELEKTRILEVI SEADMETES  SUURENDAB FIRMA KULUSID NII HOOLDUSES KUI MÕÕTEANDMETEGA SEOTULT?

KAS ON NORMAALNE, ET KOKKUHOIDLIKKUS JA ALTERNATIIVIDE KASUTUSELEVÕTT ON EESTI RIIGIS NÜÜD JA EDASPIDI KARISTATAV ?

Kuutasu pean ma nüüd tasuma väikese tarbimise eest OÜ arvele terve aasta, 12 kuud – 4,62×12. Kas lisandub ka käibemaks? Targu märkimata jäetud.

Kas mõni OÜ võib veel mulle saata taolise kirja – olete ikka väga kasinalt meie teeneid vajanud, kehtestame teile tagantjärgi kuutasu?!?

On siin mingi seos suht varjatud teemaga liita Elektrilevi Eleringiga ja minna börsile?

Kuhu ja kuidas edasi?

Olen vanavanaema, st. suure klanni esiema ja loodan kõigest südamest, et järeltulev põlvkond mõtleb hoolega, kas ikka siduda oma tulevik sellise Eestiga!

Tulemas on valimised – siit ka ettepanek – võtta seegi teema jutuks. Ei usu, et olen ainus „õnnelik“ OÜ teavituse saaja.

Austusega ja alati parimat soovides/lootes põlispärnakas,

T. T (autor on toimetusele teada)