Faktidega hirmukampaania vastu ehk koroonaviiruse väärkajastustest meedias

Varia,
©UU
Praegu dikteerib iga valitsuse ja riigi tegemisi mitte inimeste tahe, vaid see mikroskoobi all nähtav surmavaenlane. Pilt on illustratiivne.

Kolumnist Karl Olaf Rääk kirjeldab manipulatsioone koroonaviiruse tegelikkusega.

“Selle artikli mõte ei ole Covid-19 viirusnakkuse mõju pisendada või väita, et see on ohutum kui nohu. Osade inimeste jaoks on, teiste jaoks mitte. Kusjuures meil peab jaguma tarkust neil vahet teha, ohtu kainelt ja realistlikult hinnata.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Koroonaviirus on reaalselt olemas ja osade inimeste jaoks võib selle viirusega kokkupuude halvasti lõppeda. Iga inimese surm on tema lähedaste jaoks tragöödia, seepärast ei saa ei nakkusohtu ega surma suhtuda kui millessegi tühisesse. Ohtu tuleb suhtuda tõsiselt, kuid mitte lasta pimedal surmahirmul võimust võtta.

Hirm on mitmes mõttes kahjulik. Hirm lülitab välja meie ratsionaalse mõtlemise, paanikas inimesed teevad läbimõtlemata otsuseid. Ka koroonaviiruse ohu eitamine on üks hirmu väljendus. Kuna hirm ja depressioon nõrgendavad meie immuunsüsteemi, siis teeb ülemäärane hirm meid viiruse ees nõrgemaks. Samas veidi hirmu on isegi hea, kui see aitab tõrksamatel tegelastel eriolukorra nõudeid täita.

Et asju ratsionaalsemalt näha, vaatame võtteid, mille abil massimeedia meiega manipuleerida üritab. Näiteks, uudisteportaalis on pealkiri “Uus viirus põhjustab patsientidel ravimatuid kopsukahjustusi”.

Kui hakkame asja lähemalt uurima, selgub, et parandamatud kopsukahjustused on esinenud vaid üksikutel patsientidel, kellel oli ebaõnn saada külge rängemat sorti kopsupõletik koos tüsistustega. Erand on esitatud reegli pähe, asjatut hirmu ja kuulujutte põhjustades. Kuna osa inimestest ei loe pealkirjadest kaugemale, siis hakkavad levima linnalegendid.

Samasugune pooltõde on väide, et koroonasse surevad ka noored inimesed. Mis tegelikult tähendab, et koroonaviiruse juuresolekul sureb väike protsent noori inimesi, kellel on nõrgestatud immuunsüsteem.

Või viimase aja leiutis – et koroonaviirusse võib nakatada lemmikloomi ja vastupidi. Lähemalt uurides selgub, et fakte on meelevaldselt tõlgendatud, kuid tavateadvusse pääseb ikkagi skandaalne, paanikat külvav ja ebaõige teave.

Üks manipulatsiooni vorm on arvude esitamine väljaspool konteksti. Näiteks, kui uudis teatab, et ööpäeva jooksul suri viiruse tõttu 3 inimest, siis on sellel arvul täiesti erinev tähendus, kui ühel juhul räägitakse Hiinast, kus sureb 615 000 inimest ööpäevas, või Eestis, kus sama arv on umbes 43.

Vassitakse protsentide ja absoluutarvude näitamisega, vassitakse ka sellega, et üht numbrit (nakatunute arv) näidatakse ööpäeva kohta, surnute arvu aga summeerituna aegade algusest peale. Veel üks manipulatsioon on seotud surmade protsendi arvutamisega. Protsent on alati ühe arvu suhe teise arvu. Olenevalt sellest, millega me arvu võrdleme, saame erinevad tulemused.

Viiruse surmavus võib seetõttu erineva metoodika puhul erineda suurusjärkude võrra, näiteks vahemikus 0.01% …. 10% või rohkem. Arvud on samad, aga kui esimene on gripilaadse haiguse näitaja, siis teine viitab väga ohtlikule tapjaviirusele. Draamat ihalev massimeedia valib suurema numbri.

Et jutt liiga pikaks ei läheks, püüame vastata kõige suuremale küsimusele: kas Euroopas möllab enneolematu, tappev pandeemia? Sellele vastamiseks peame vaatama eelmiste aastate andmeid. Kasutame graafikuid, mida pakub veebileht EuroMomo.

Näeme siin surmade arvu aja järgi. Tänavuse aasta osa on punase ringiga märgitud. Ajateljel on märgitud aastad ning nädalad. Näeme graafikult, et kolmel erineval aastal oli võrreldava ajaperioodi ehk aasta alguse suremus tunduvalt suurem kui praegu. Praeguse ja kõrgeima, ehk 2017. aasta numbrite vahe on märgitud siniste horisontaaljoontega. Näeme, et sel aastal on suremus palju madalam kui 2017. aasta alguses.

Lisaks üldarvude graafikule on õpetlik vaadata muudatuste ehk z-indeksi graafikuid. Kui jooksva nädala number on eelmise nädala omast suurem, siis on z-indeks positiivne. Kui madalam, siis negatiivne. Mida suurem muutus toimub, seda suurem on z-indeks. Kui järgnevate nädalate numbrid on samad, siis on z-indeks null. Nii et z-indeks näitab meile muutuste suunda ja suurust.

Vaatame siis kõigepealt Eesti ja Soome näitajaid, kuna need asuvad kõrvuti. Selguse mõttes näitame ainult graafiku viimast otsa, mis näitab viimase paari kuu seisu. Ülemine graafik näitab Eesti, alumine Soome andmeid.

Nagu näha, ei ole ei Eesti ega Soome osas erilist muutust märgata. Võrreldes eelmiste aastatega on vähenemised- suurenemised väikesed. Silmapaistvat muutust ei ole. Soome muutus on pigem vähenemise suunas, Eesti oma püsib samal tasemel.

Vaatame nüüd, mis toimus Itaalias.

Itaalia puhul on tõepoolest selle aasta alguses märgata graafiku tõusu, mis märgib surmade arvu suurenemist. See on märksa suurem kui teistes Euroopa riikides ja läheneb 2017. aasta muutustele. Põhjused selgitatakse ilmselt aja jooksul välja, küll aga saame teha ettevaatliku järelduse, et arengud Eestis ja Itaalias on mingil põhjusel väga erinevad. Me ei saa Itaalia arengute alusel siinset tulevikku ennustada.

Vaatame ka Rootsi numbreid. Kuna Rootsi on viirusega võitlemiseks valinud teistest riikidest märksa erineva tee, siis kindlasti on huvitav vaadata, kas ja kuidas nende valik surmade arvus kajastub.

Nii üllatav kui see ka pole, ei ole Rootsi numbrites erilist muutust märgata, surmade arvu kasv on isegi väiksem kui mitmes teises riigis.

Järeldus? Järeldust on veel vara teha, küll aga võime öelda, et siiamaani ei ole sealne olukord kuigi palju teistest erinev. Seal muidugi võib veel suur tõus toimuda, kuid seda saab väita siis, kui numbrid seda kinnitavad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi teistest erinevat on toimumas Itaalias ja Hispaanias. Hispaania graafikut ei ole siia lisatud, kuid ka seal on teiste riikidega võrreldes märgatav surmade arvu tõus. Ülejäänud riikide puhul kinnitavad arvud aga tõdemust: kuigi Covid-19 on uus ja osade inimeste jaoks ränkade tagajärgedega viirushaigus, pole selle levimine kaasa toonud massilist suremiste lainet. Vastupidi, käesolev aasta on surmade arvu poolest üks leebemaid.

Niisiis, hoiame ennast, võtame viirusnakkuse ohtu tõsiselt, aga ärme laseme ennast vastutustundetute manipulaatorite poolt surmapaanikasse ajada. Peame meeles, et suurema enamuse inimeste jaoks möödub selle viirusega kokkupuude kas ilma nähtudeta või õige kerge külmetusena.

Küll aga peab hoidma ja kaitsma riskirühma kuuluvaid inimesi ning meditsiinitöötajaid, kuna nemad viibivad kõige suurema viirusepilve sees. Ja, kui uskuda teooriat mitmest eri viirusetüvest, siis suure tõenäosusega puutuvad just meditsiinitöötajad kokku kõige agressiivsemate viirusevormidega, mis inimesi haiglasse saadavad.

Viited: Mortality monitoring in Europe https://www.euromomo.eu/index.html

4 commentsOn Faktidega hirmukampaania vastu ehk koroonaviiruse väärkajastustest meedias

  • Avatar

    Silmas peab pidama, et viiruse saamine (mille ~80% elab üle ilma mingite haiguse sümptoomideta) ja suremus on kaks täiesti erinevat probleemi.
    Viiruse levikut piiravad piirangud ja nende osas on Rootsi ja eriti Valgevene kogemustele tuginedes suht selge, et need meie ülipiirangud on mõttetud.
    Haigestunute suur suremus nn heaoluriikides aga näitab nende riikide tegelikku meditsiinisüsteemi viletsat taset või ülivanade suurt osakaalu rahvastikus vms.

  • Avatar

    Elame näeme. Hetkel võib juba väita, et suremus Coronasse selle 2 kuu jooksul on Rootsis keskeltläbi 2x kõrgem kui kokku umbes 22 nädalat kestvatel gripihooaegadel. Ja see pole veel läbi. Teiseks, kuidas Rootsis otsustatakse surma põhjuse üle. Kas selleks on alati põhihaigus või alati Corona, mis sai koosmõjus teistega saatuslikuks? Vaadake näiteks Läti müstilisi numbreid. Kas need kinnitavad järjekordselt, et lätlased on “teiselt planeedilt” või on tegemist statistika nüanssidega? Usud tõesti, et Hiinas suri 3340 inimest? Milleks neid lugusid vorpida, igal on oma tõde.

  • Avatar

    Just – peamiseks probleemiks on saanud hirmu külvamine, mitte haigus ise!

  • Avatar

    Tubli! See oli juba mõnda aega teada, et see pigem ajuviirus. Kõik muutusid äkki inimesest hoolivaks. Alati on raha esikohal, nüüd Inimene.
    Kas on nii.?
    Suur “rõõm” oli tõdeda, et väärtused on ikkagi muutumatult paigas.

Kommentaarid on keelatud

Tähelepanu!

Kuna küberrünnakud aina sagenevad ning Facebook ei ole spämmi tõkestamiseks juba pika aja jooksul midagi ette võtnud, siis olime sunnitud Facebooki kaudu artiklite kommenteerimist piirama.

Anonüümse kommentaari lisamise võimaluse jätsime avatuks.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused