Hobimuusikust poliitik Riho Breivel: “Terve Virumaa ja Rakvere kreis on meie jalajälgi täis“

Varia,
©UU
Riho Breivel Toilas

Riigikogu liige Riho Breivel (EKRE) on kirglik jahimees, kuid rohkem teatakse teda Virumaal lustibändi Pärgament muusikuna.

Toilas, Konstantin Pätsi kunagise suveresidentsi külje all Pühajõe ääres elav endine maavanem, piirivalveülem ja koolijuht tõmbab vihmasel septembripäeval Toila-Oru pargi lehtlas lõõtsa kohvrist välja ja laseb sõrmedel käia. Kõlab kunagine kriitiline laul kodulinn Kohtla-Järvest, mille sõnad on aktuaalsed tänaselgi päeval.

Ligi pool sajandit lustibändiga

Kuigi õhutemperatuur on jahedavõitu, ei häiri see muusikahuvilist poliitikut sugugi – harjutatud on ju kõvasti, sest Pärgament on koos käinud pea pool sajandit, pealegi on pill Riho enda meisterdatud.

„Ise ei saa arugi, et juba nii palju aastaid möödas,“ nendib Riho bänditegevusele tagasi vaadates. Ta tõdeb, et ainult Kukerpillid ja Apelsin on neist vanemad.

„Meie oleme kohalik bänd. Me pole Tallinna põllule trüginud,“ muigab mees ja lisab, et nende jalajälgi on täis terve Virumaa kreis.

Varasemalt oli lustibändil paar-kolm mängu nädalas, nüüd enam nii aktiivselt esinemas ei käida. Riho sõnul on põhjuseks see, et niinimetatud arvutibändid on eheda muusika tegijate koha hõivanud. Pealegi peavad Pärgamendi mehed igapäevaselt erinevaid ameteid. Kui omal ajal mindi õhtul peale ja lõpetati järgmisel hommikul kell viis, siis nüüd ei jõuaks niimoodi põhitööd tehagi.

Uuemaid poplugusid nad enda repertuaari võtnud pole. Riho: „Mina ja meie poisid on kõik meloodiliste laulude armastajad.“ Paljude lugude autor on seejuures Riho ise, kuid enamasti lastakse kõlada üldtuntud rahvalikel lauludel.

Näiteks lugu „Ämmamoori maja“ on YouTube’is kuulatud ligi kaks miljonit korda, kuigi raadios Pärgamendi lugusid väga kuulda pole. Endast lugupidavad meediakanalid ju ei tiku selliseid laadalugusid laskma. „Mis seal ikka, noored metsapidudel kuulavad,“ muigab Riho.

Mafiooso pakkus lisaloo eest 10 000 krooni

Bänditegevuses on tulnud ette nii naljakaid kui ka vähemnaljakaid seiku. Kord mängiti ühel peol Peipsiäärses puhkekodus. See oli üheksakümnendate aastate alguse kauboikapitalismi kõrgajal ja peol pidas oma sünnipäeva üks Virumaa maffiategelane. Peo lõpus pakkus ta venekeelse sooviloo eest 100 krooni. „Sel ajal me põhimõtteliselt ühtegi venekeelset lugu ei mänginud,“ ütleb Riho.

Ometi ei jätnud allilmamees jonni, sest asi hakkas tema au pihta. Nii pakkus mafiooso jooksupoiss mõne aja pärast sooviloo eest juba 1000 krooni. Ikka ei saadud kaubale. Summa tõusis koguni 10 000 kroonini. Kuid bändiliikmed jäid endale kindlaks. Selle peale tuli saadik ähvardama, et seda te veel kahetsete…

„See oli mulle muidugi tuttav mees, olin sel ajal piirivalves piirkonna ülem,“ meenutab Riho. „Mul ei jäänud muud üle, kui helistada Remniku piirivalve õppekeskusesse ja toimkond välja kutsuda. Automaaturid seisid ukse peal, kui härrasmees oma pundiga püsti tõusis ja tigedalt minema läks.“

Meisterdas endale ise lõõtsa

Lisaks laulmisele on Riho Breivel mänginud ka puhkpille, kitarri ja lõõtsa, kusjuures lõõtspille on ta ise valmistanud.

„Lõõtsaga on selline asi, et ega neid ei olegi kusagilt lihtne saada,“ põhjendab hobimuusik, miks ta veel vanuigi ise lõõtsameisterdamist õppima läks. „Ja lõõts maksab ikka paari lehma raha. Juba siis maksis, kui vana Teppo veel lõõtsasid tegi.“

Nii valmiski isetehtud lõõts, kuna igaks juhuks oli vaja teist pilli kõrvale, aga osta ei raatsinud. Lisaks olemaasolevale pillile on Rihol pooleli veel kaks lõõtsa.

Mõne aasta eest läks ta Heino Tartese käe all õppima lõõtsameisterdamise kursustele Vana-Võidu endises kutsekoolis. Tegemist oli sama kooliga, kus ta ka noorusajal automehaanikat õppis.

„Nii et ma alustasin oma õpinguid Viljandi kutsekoolis ja seal oma õpingud ka lõpetasin, kuigi vahepeal sai veel palju õpitud ja eks Riigikogu liikmena tule ka kogu aeg õppida,“ mõtiskleb Riho.

 

Laule ans. Pärgamendi repertuaarist

„Kodulinna laul“

Siin põlevkivi kaevati
ja topiti see ahju,
kuid hiigeltööde võiduga
sai loodus palju kahju.
Ei ole palju muutunud,
kõik jätkub samamoodi,
et jätkuks palju kaevajaid
migrante juurde toodi.

„7 neegripoissi“
Rahvalik laul

Ühel mustal džungliööl
seitse neegripoissi teel
jätsid koduküla maha,
sest, et mamma oli paha.
Oi, bongo
Kuri nõid seal neegrikülas
mustas savionnis elas,
hoiatas neid õhtu tulles –
õnnetus ei hüüa tulles.
Oi, bongo
Värisevad palmilehed,
käivad ringi mustad mehed.
Oi, bongo-bongo-bongo,
ai samba, karamba.

 

RIHO BREIVEL

* Riho Breivel sündis 1952. aastal Kohtla-Järvel.

* Lõpetanud sisekaitseakadeemia piirivalve õppesuuna, Soome maakaitsekõrgkooli ja Tallinna Ülikooli (sotsiaalteaduste magister).

* Olnud piirivalve Ida-Virumaa regionaalse juhtimiskeskuse ülem, piirivalveameti üldosakonna ülem, Põhja piirivalvepiirkonna ülem, kaitsejõudude peastaabi administratiivosakonna ülem, kaitsejõudude peastaabi üldosakonna ülem, piirivalveameti logistikaülem (paralleelselt sisekaitseakadeemia piirivalvekolledži direktor), piirivalveameti staabiülem, Ida-Viru maavanem (2007-2012) ja Toila Gümnaasiumi direktor.

* Autasud: Kotkaristi IV klass, erisugused piirivalve ja kaitsejõudude autasud.

* Hobid: musitseerimine, laskesport, jaht.

* Riho Breivel kandideeris 2019. aasta Riigikogu valimistel Ida-Virumaa ringkonnas ja osutuks 979 häälega valituks Riigikokku.

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused