19.10.2021
Võimalik tulevik ka Läänele: Põhja-Korea Suur Juht.
George Orwelli 1984-st on saanud hea uue ilma ehitajate käsiraamat. “1984” Okeaania keskmes on ingsots, tänase uue maailmakorra ehitamine toetub progressiusule. “Ingsots on uuskeel ja uuskeel on ingsots,” kirjutas Orwell. Samamoodi keerleb progressiusk eurosoki ümber ja eurosokk – mis on uuskeele teisendsõna – lööb tantsu progressiusu ümber.
Alguses nad keelavad ära sõna “neeger”.
Siis sõna “omasooihar”.
Seejärel ei tohi enam kasutada sõna “libasooline”.
Lõpuks võtavad progressiusufanaatikud vastu vihakõneseaduse ja eraldavad normaalsed inimesed ühiskonnast.
Martin Niemölleri kuulsa tsitaadi parafraas
George Orwelli raamatut “1984” esiteldakse ulmekirjandusena, kuid samas on tegemist läbinägeliku totalitaarsete režiimide analüüsiga. Kõnealuses raamatus juhtis Okeaaniat Partei, täna on läänemaailma võtnud üle progressiusklik sekt, mida nimetatakse ka “liberaalne konsensus”. Progressisekt ehitab head uut ilma (HUI), mis – nagu sellised algatused alati – on puhas kurjus. Progressiusk nõuab eurosokki ja see on kõikjal meie ümber. Sellest on paraku tänaseks saanud keelenorm, “õige” keel, sest eurosoki/uuskeele eesmärgiks on “ahendada inimeste mõtlemise piire”, teha inimestest totalitaarse režiimi robotid, kes ei ole võimelised valesti mõtlema. Eurosokk on tööriist, mis imeb inimestest välja inimlikkuse ja teeb neist ebainimlikud kuuletumise masinad.
Orwell selgitab “1984” lisas “Uuskeele põhialused” uuskeele/eurosoki eesmärke ja olemust:
Uuskeele eesmärgiks ei olnud mitte üksnes tagada väljendusvahendeid ingsotsi jüngritele omasele maailmavaatele ja vaimulaadile, vaid ühtlasi teha kõik teised mõtlemisviisid võimatuks.
Raamatu peategelase Winstoni sõber Syme, kes töötab Tõeministeeriumis uuskeele uurimisrühmas uuskeele sõnaraamatu koostajana, kirjeldab uuskeelt:
Kas sa ei mõista, et uuskeele eesmärk on ahendada mõtlemise piire? Lõpuks me muudame mõtteroima sõna otseses mõttes võimatuks, sest puuduvad selle väljendamiseks tarvilikud sõnad. Kõiki mõisted, mida vaja läheb, väljendatakse ainult [ühe] sõnaga, mille tähendus on rangelt piiritletud ja mille kõrvaltähendused on kõik kadunud ja unustatud. Üheteistkümnendas trükis me ei ole enam kuigi kaugel sellest eesmärgist. Aga see protsess jätkub veel kaua pärast seda, kui sina ja mina oleme surnud. Iga aastaga väheneb sõnade hulk ja kitsenevad teadvuse piirid. Muidugi pole ka enam praegu mingit põhjust mõtteroimareid vabandada. See on lihtsalt enesedistsipliini ja reaalsusekontrolli küsimus. Aga lõpuks kaob vajadus sellegi järele. Revolutsioon on täielik, kui keel on täiuslik. Uuskeel on ingsots ja ingsots on uuskeel.
Kui soovitakse HUI algatustest ja ideoloogiast lahti saada, tuleb eurosokile astuda vastu anti-uuskeelega. “1984” Partei kohal on täna Eurokomissšariaat (EL seadusandlus meenutab üha enam šariaati, HUIlased ja islamistid on nagunii sõlminud omavahel ebapüha liidu) ja pisut kulunud sõna “uuskeel” asemel võiks kasutada terminit “eurosokk”. “Euro” osutab Euroopa Liidule ja “sokkima” tähendab, vähemalt Edela-Eesti kandi kõnepruugis, rumala jutu ajamist.
Eurokomissšariaat. (Vikipeedia)
Piibli, ajaloo, tsivilisatsioonide mõtteloo, teaduse, filosoofia ja inimhingede mehaanika pealt on tehtud järeldus, et maailm saab alati alguse sõnast. Sõnast on saanud alguse “suur” maailm meie ümber, maailma valitseva klassi sõnadest sünnib tänane maailmakord ja sõnadega loob iga inimene omaenda “väikese” minailma. Inimene on see, mida ta räägib. Inimene loob ennast oma sõnadega ja viisil, kuidas ta oma sõnu kasutab. Kui tahetakse muuta maailma enda ümber, tuleb muuta oma mõtteid ja sõnu.
Miks eurosokk on saatanast?
“Tuhande üheksasaja kaheksakümne nelja” maailmakorra keskmes on uuskeel. Tänase progressiusulise maailmakorra keskmes on eurosokk. Inimesed peavad “asjadest” rääkima “õigesti”, sõna- ja mõtteroimasid karistatakse karmilt – inimesed jäävad tööst ilma, valesti kirjutajad/rääkijad “tühistatakse” ja nii edasi. Parafraseerides Orwelli, siis eurosokk on progressiusk ja progressiusk on eurosokk.
Teiseks, samuti suuresti “1984ga” seotud, tähelepanekuks, on arusaamine, et maailmas on juhtivad kohad haaranud ajuhaigete progressiusklikke hullunud sekt. Progressiusu olemuse selgitavad pisut pikemalt lahti konservatiivses ajakirjandusväljaandes Objektiiv ilmunud artiklid siin, siin, siin ja siin.
Kolmandaks tõdemuseks on mõistmine, et progressiusklikud ehitavad tõsimeeli HUI-d. Kui ÜRO ja Euroopa Liit on seni maailma üritanud HUI teele suunata kuidagi vargsi, või ümber nurga mahhinatsioonidega, siis teised, nagu näiteks Maailma Majandusfoorum, lajatavad täie rauaga.
Progressiusu ümber tiirleval HUI-l oli ja on palju nimesid: kommunism(id), sotsialismid, sotsiaaldemokraatia, liberaaldemokraatia ja veel suur hulk sarnaseid erinevaid ideoloogiaid/religioone. Mitte ükski neist pole olnud normaalne ja on alati kaasa toonud suure ulgumise ning hammaste kiristamise. Mis on ka põhjus, miks HUI üritus vajab kogu aeg uusi nimesid ja kui kunagi kuulutas progressikirik “ajaloo lõppu”, siis täna räägitakse “Suure Lähtestamise” vältimatusest.
(HUI on sobiv akronüüm, sest progressiusuliste ehitatav roheline hea uus ilm on üks koleropp asi.)
Neljas arusaamine lähtub otse Orwelli sulest: HUI on eurosokk ja eurosokk on HUI. Uuskeele eesmärgiks on uue inimese ehitamine. Lev Trotski kuulutas raamatus “Kirjandus ja revolutsioon” ette “uuel tasandil olevat, uut sotsiaal-bioloogilist tüüpi [kommunistist] superinimest”. ÜRO on ainult eugeenilis-poliitiline projekt. Üks Euroopa Liidule alusepanija, selle pühak-ideoloog, tänaseni tegutseva Pan Euroopa Ühingu asutaja Richard von Coudenhove-Kalergi ennustas raamatus “Praktiline idealism” ette uue pruuni värvi “linnainimese” rassi sündi ja vana, konservatiivse valge “maainimese/junkru” hävingut. Kes tänast peavoolupoliitikat vähegi jälgib, näeb kui vaenulik see on rahvuste, rahvusriikide, rahvusluse ja valge rassi vastu.
Viiendaks käsitamiseks on tähelepanek, et HUI eurosokk on kõikjal meie ümber. Sõnad ja eriti eurosoki sõnad ei ole mitte kunagi neutraalsed. Sõnadega käib kaasas ideoloogiline väli ja uuskeelseid sõnu kasutav kõne süstib inimestesse progressiusku. Sõna “neeger” asemel “afroeurooplane” või “libasoolise” ja “ülesoolise” (mis oleks asja täpsem tõlge) asemel “transsooline” kasutamine ei ole “valede” ning “õigete” sõnade küsimus. Samuti ei ole see “sündsuse” ja matsluse küsimus. Eurosokiga ehitatakse head uut ilma, eurosokk ON HUI.
Mida progressiusk puudutab, see rüvetatakse
Omaette teema on sõnade tähenduse/tausta väärastamine. Nagu “1984” “vabadus on orjus”, on HUI inimväärlaste poolt ära rüvetatud sõnad “väärikus” ja “sündsus” ning progressiuskliku nomenklatuuri poolt sõna “liberaalsus”.
HUI eetika on omadega ammu põrgus ja progressiuskliku nomenklatuuri võimu ikkes on inimõigustest saanud inimväärlus. Väärikus ei sünni inimesega kaasa, väärikus on protsess ja see tuleb välja teenida. Väärikus on voorus, mida kirjeldab ehk kõige paremini Vana-Rooma dignitase käsitus.
Vana-Rooma poliitik ja oraator Cicero on üks tuntumaid dignitase eestkõnelejaid.
Progressiusklike poolt on üle võetud, rüvetatud, sõna “liberaalsus”. Kui päris liberaalsus tähendab klassikalisi vabadusi ja päris inimõiguseid, siis HUI “liberaalid” on totalitaarse uue maailmakorra sturmabteilung. Eesti kõige “liberaalsemad” kartelliparteid on “rohkem Euroopat”, “kliimakatastroofi” või “kohutava Covidi” ettekäändel visanud prügikasti põhiseaduse ja nende “sõnavabadus” tähendab vihakõneseaduseid ning meediakontrolli.
Vastu uuskeel teeb aju ja maailma terveks
HUI ehitamine on väga suur probleem. Nii nagu kunagi pandi usumäratsemise vastu püsti vastureformatsioon, tuleb kõige üleva, ilusa ja hea nimel astuda HUI-le vastu vastu-uuskeelega. Kui rääkida HUI ilgustest HUI eurosokis, siis sellega pole võimalik probleeme lahendada. Sedasi antakse alla.
Uuskeelega režiimi vastu võitlemisele võib tuua allegoorilise näite Terry Pratchetti fantaasiaraamatust “Huvitav aeg”, mille tegevuses mängib olulist rolli revolutsionääride liikumine Punaarmee:
Punaarmee pidas salaistungit. Nad alustasid koosolekut revolutsiooniliste laulude laulmisega ja kuna Agatea inimestele ei olnud väga omane hakata riigivõimule vastu, kõlasid laulude pealkirjad laadis “Kindel progress ja piiratud allumatus, säilitades sealjuures hästi paika pandud head kombed.” Või: “Me hellalt kukutame rõhumise jõud!”
Nii ei tehta ei revolutsiooni ega vastu-revolutsiooni! Terve mõistusega inimene võiks käituda nagu sama ja mitme teise Pratchetti raamatu tegelane barbar Cohen:
Cohen: Üks mees tuli minu juurde, ütles, et mu hambad mõjuvad trollidele solvavalt. Mis sa sellest arvad, ah?”
Võllur Rincewind: “No need on ju… [trollidelt välja löödud teemanthambad]”
Cohen: “Ma vastasin, et m i n u l e pole nad kunagi kaebama tulnud.”
Rincewind: “Ee, kas sa andsid neile kunagi selleks või… [-maluse]”
Cohen: “Ma ütlesin, kui mina näen kuskil mägedes trolli, kellel on kaelas inimkolpadest kee, siis ma soovin talle edu. Räni Mustamise Vastane Liiga, minge te metsa. Igal pool sama lugu.”
Barbar-Cohen-filmis-Troll-Bridge. Pilt:YouTubei ekraanitõmmis
Vastu-uuskeele sõnad on tihti uued sõnad. Kui sellised aruravi sõnad – vastu uuskeele eesmärgiks on inimestele mõistuse pähe tagasi toomine; progressiusu ajuhaigusest terveks ravimine – ongi alguses arusaamatud, siis vasturevolutsioonis on ka teatud sõjaudu omal kohal. Eesti keeleteadus suhtub uute liitsõnade loomisesse suhteliselt vabameelselt ja akronüümid – näiteks HUI – on alati olnud ka uuskeele/eurosoki lemmikvõte. Täna on see levinud nii euro- ja demisokis. Suures osas töötab ka kui võõrsõnade asemel kasutada Eesti keelseid sõnu, nagu seda on näiteks “omasooihar” – või “ossi”, mis on pika sõna pisut väänatud lühend.
Roger Scruton: eurosokk on manamise keel
Kuulus briti filosoof Roger Scruton kirjutab oma raamatus “Tolad, petised ja tülinorijad” kuidas Orwell sai aru, et iga revolutsioon ründab esimesena kõnekeelt. Kuidas revolutsioonile on vaja uuskeelt, et allutada tõde oma võimule.
Scruton peab uuskeelt progressistide – uue vasakliikumise (New Left) – võtmetähtsusega relvaks:
Kui keele – mis peaks kirjeldama reaalsust – peamiseks eesmärgiks saab selle alistamine [teatud ideoloogiale–maailmanägemusele], siis on tegemist uuskeelega. Muutumatuks jäänud grammatika suudab kõne põhiülesande muutust vaid osaliselt varjata. Uuskeele laused kõlavad väidetena, kuid nende alusloogika on loitsude oma. Viimased manavad esile sônade võidu tõsi-/[päris]asjade üle, ratsionaalse mõttevahetuse asjatuse, aga ka vastupanu ohtlikkuse. Selle tagajärjel kujunes välja uuskeele spetsiifiline lauseõpetus, mis olles küll tavasituatsioonides kasutatud süntaksiga tihedalt seotud, väldib hoolikalt igasugust kokkupuudet reaalsusega või otsavaatamist mõistuspärase argumendi loogikale.
Uuskeel on abstraktsete jõudude maailm … mille tõttu pole selles tegusid. Kuid see maailm pole liikumatu. Vastupidi, kõik on pidevas liikumises, kõike liigutavad progressi või seda takistavad tagurlikud jõud. Uuskeele maailmas pole tasakaalu, stasist ega rahu … seal võimutseb järjekindel ideoloogia triumf reaalsuse üle.
Vaadatagu enda ümber, Scrutoni kirjeldatu on rohkem kui kohal. See valitseb Euroopa Liidus, see mõjutab meie elu siin pisikeses Eestis. Sedasi räägib paljukannatanud Maarjamaa oligarhia ja nomenklatuur.
Kui on kohal roimstopp, on kohal HUI düstoopia
HUI ja selle eurosokiga käib kaasas fenomen, mis “1984s” on saanud nimeks roimstopp. Roimstopp on HUI ehitajate ideaalne olukord, kus inimesed alguses ei julge, hiljem ei suuda enam “valesti” mõtelda.
Orwell seletab “1984-s” roimstoppi tööpõhimõtte lahti järgnevalt:
Roimstopp tähendab võimet otsekui vaistlikult peatuda iga ohtliku mõiste künnisel. See sisaldab ka oskust jätta tähele panemata analoogiaid, võimetus saada aru loogikavigadest ja mõista valesti kõige lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust või vastumeelsust, niipea kui mõni mõttekäik võiks viia ketserlikku suunda. Roimstopp on lühidalt öeldes kaitsev lollus.
Tänases maailmas on roimstopi näiteks olukord, kus inimesed hakkavad karjuma, kui “gei” ja “lesbi” asemel keegi kasutab sõna “omasooihar”. Kui ei öelda “transsooline”, vaid “muut- või ülesooline”.
Kui konservatiivid tahavad tänasest virgunud progressiusuhullusest päriselt lahti saada, tuleb teadlikult loobuda igasuguse eurosoki kasutamisest. Terve mõistuse ja terve maailma jaoks on vaja oma Symesid ja palju.
PS Eestis on eurosoki sõnaraamatu koostamine käinud juba aastaid ja selle nimi on sõnaus. Eesti Ekspressis toimub nädala sõna.”
Karol Kallas