28.02.2020
Kolumnist Karl Olaf Rääk vaatleb teaduslike materjalide alusel uue viiruse puhangut rahulikumalt, leides, et oma tervist peab kaitsma, kuid paanikaks pole erilist põhjust.
Paralleelselt uue koroonaviiruse plahvatusliku levikuga levib ka libainfo ja paanika külvamine. Probleem on tõsine, kuid selle juures on küsimusi, millele vastuseid ei pakuta.
Liigse hirmu külvamine pole nakkuse levitamisest parem. Platseebo toimib mõlemat pidi – kui valuvaigisti pähe antud suhkrutablett võib inimesel valu ära võtta, siis üles köetud hirmudega inimesele tundub ka kerge külmetus surmatõvena. Hirmul on suured silmad.
Meie esimene viirusepääsuke saabus lõunamaalt täpselt miinuskraadide ja lumesaju ajaks. Just nüüd on suurem tõenäosus, et igatalviselt koos külmalainega tekkivaid külmetusi ja kehva enesetunnet hakatakse eriti traagiliselt võtma ja kiirabi ei saa hetkekski hinge tõmmata.
Vastamata küsimus on: miks osad inimesed haigestuvad, teised mitte? Meile räägitakse vaid rasketest haigus- ja surmajuhtumitest, jättes mulje, nagu niidaks see haigus maha kõik oma teel. See ei ole tõsi. Nakkuspiirkonnas on haigetest palju rohkem inimesi, kellel tõbi mitte kuidagi ei avaldu või avaldub nii kergelt, et inimene ei vaevu meedikute poole pöörduma.
Näiteks Wuhani linnas, kus haiguspuhang alguse sai, elab umbes 11 000 000 inimest (üksteist miljonit ehk 10 korda rohkem kui Eestis elanikke) ja registreeritud haigusjuhtumeid oli seal umbkaudu 45 000. Rahvaarvuga võrreldes on see 0.4% ehk siis iga ravi vajava inimese kohta oli 250 tervet. Haigestumise tõenäosus on 1/250.
Antud viirus mõjub inimestele erinevalt. Seni teadlaste poolt seletamata põhjusel ei mõjuta see peaaegu üldse lapsi. Lapsed võivad rahulikult viirust kanda, enamus neist ei tunne midagi erilist, küll aga võivad nakatada teisi. Mida vanem inimene, seda suurem tõenäosus on raskemalt haigestuda. Riskigruppi kuuluvad üle 60 aastased kehva tervisega inimesed, diabeetikud, südamehaiguse põdejad jt.
Kui rääkida arvudes, siis Hiina statistika järgi võis registreeritud haigestunutest 14% seisundit hinnata raskeks. Umbkaudu 2,3% haigestunutest surid. 80% surmajuhtumitest esines üle 60 aastastel patsientidel. Eriti kõrge suremus oli üle 80-aastaste hulgas. Toonitan siinjuures, need arvud ei käi kogu elanikkonna, vaid ainult registreeritud 0.4% haigestunute kohta.
Paneme selle arvu õigesse mõõtkavasse. Fataalselt lõppes haigus 1 inimese jaoks 8333 hulgast, protsentides väljendatuna on see 0,0092% rahvastikust. See on hoopis väiksem number, kui meedia poolt ilma täpsema selgituseta serveeritav 2,3%, mis jätab mulje, nagu oleks 2-3 inimest 100-st kindlad manalamehed.
Viirus ohustab naisi vähem kui mehi. Erinevuse täpset põhjust ei teata, kuid arvatakse et põhjus võib olla geenides või hormoonides.
Teadlased arvavad, et kõige olulisem on inimese immuunsüsteem. Viirus üritab nakatada kõiki, kes ette satuvad. Terve inimese immuunsüsteem teeb viiruse kahjutuks. Enamus viiruse teele sattunutest ei tunne midagi erilist, mõni võib tunda kerget väsimust või tavalise külmetuse sümptomeid.
Nõrga immuunsüsteemiga inimese puhul, keda on siis umbes üks kahesaja viiekümnest, suudab SARS-CoV-2 viirus tungida kopsudesse ja seal paljuneda, tekitades kopsupõletiku ja muid probleeme, mis võivad halvemal juhul surmaga lõppeda.
Põhiline erinevus SARS-i perekonda kuuluva viiruse ja meid igal talvel külastavate viirushaiguste vahel on, et viimased ründavad põhiliselt ülemisi hingamisteid, SARS- viirused aga hingamissüsteemi alumist osa, kopse. Seetõttu on nad ka ohtlikumad. Muus osas, nagu üks teadlane mainis, oleme lihtsalt ühe külma aja viiruse juurde saanud.
Öeldakse, et Covid-19 on surmanud rohkem inimesi kui eelnevad SARS ja MERS kokku. See on tõsi. Kuna eelmised viirused avaldusid kiiresti ja agressiivselt, siis lokaliseeriti need enne kui suurem hulk inimesi nakatatud sai ja nakkuse levik peatati.
Uus viirus hoiab aga nii madalat profiili, et suudab märkamatult ja kiiresti levida suurele hulgale inimestele. Nende hulgast leiab nõrga immuunsüsteemiga ohvreid, kelle koguarv on laiema leviku tõttu suurem kui eelmistel viirustel. Samas, uue viiruse surmavus on 10 korda väiksem kui näiteks MERS-CoV viirusel.
Kes uue viirusega võitluse läbi teinud, omandab mõneks ajaks immuunsuse. See ei kesta eluaegselt. Täpseid andmeid ei ole, eelmiste SARS patsientide uurimine on näidanud, et 10 aastat peale haigestumist on nende kehas nõrgad jäljed antikehadest, mis enam uue nakatumise vastu ei kaitse. Ka selles osas on Covid-19 tavalise gripiga sarnane.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suuremale osale inimestest, eriti noortele, ei avalda uus viirus erilist mõju. Küll aga peavad oma tervist hoidma eakad ning haiguste tagajärjel nõrga immuunsüsteemiga inimesed. Lisaks füüsilisele kaitsele on oluline kaitsta ka oma teadvust. Paanikat külvavaid libauudiseid ei maksa uskuda.
Artiklis on kasutatud materjale online-ajakirjast The Scientist ning Wikipedia.
* Covid-19 on viirushaiguse nimi. Seda põhjustab viirus nimega SARS-CoV-2
SARS ehk Severe acute respiratory syndrome, põhjustaja on viirus SARS-CoV
MERS ehk Middle East Respiratory Syndrome, põhjustaja on viirus MERS-CoV