Merry Aart võitleb Eesti küla püsimajäämise eest

Varia,
merry aart

Merry Aart on Lõuna-Eestis hinnatud konsulent ehk spetsialist, kes tegeleb nõustamise ja koolitamisega maaelu arengu ja põllumajanduse valdkonnas. EKRE maaelu programmi ühe autorina on ta poliitikas eesmärgiga võidelda põllumajanduse ja külaelu säilimise eest.

Merry on Eesti Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse arendamisele andnud oma hinge. Ta alustas Tartu maavalitsuse põllumajandusosakonnast; meie riigi taasiseseisvumise ajal oli põllumajanduslik nõuandeteenistus uudne tegevus, ent eelmisel iseseisvusperioodil oli selline teenistus olemas.

Taastada kõike seda sarnasena ei olnud võimalik, nii et 1990-ndate alguses alustati nullist. Kergelt see ei läinud, ehitati ja muudeti, tehti ümber ja muudeti jälle. See aeg oli ka aeg, kus käidi õppimas Kanadas ja Soomes ning uuriti, mis toimub teistes Euroopa Liidu riikides. Oli aeg, kus Eesti kuulus selles valdkonnas eesrindlike riikide hulka ja oli oodatud esineja rahvusvahelistel konverentsidel ning seminaridel. Eesti valis teistest riikidest pisut erineva tee ja tuli sellega ka toime, tol ajal toetas riik nõuandeteenistuse arendamist ka riiklike vahenditega – loodi toimiv struktuur, pandi alus maakondlikele nõuandekeskustele. 2009. oli esimene aasta, kus vastavad uuringud kinnitasid, et nõuandeteenistus andis ühiskonnale midagi juba tagasi. 2009. aastal aga muutus valitsuskoalitsioon ja uus minister otsustas nõuandeteenistust reformida. Nagu Eestile kombeks – hakkame aga reformima, eks pärast näis, mis sellest välja tuleb. Olgu nende reformide põhjuseks reformijate isiklikud ambitsioonid või soov kellelegi ära teha.

„Soomlased on kunagi öelnud, et teie, eestlased, olete huvitavad inimesed – kõigepealt lükkate kaevu kinni ja siis hakkate tegema uut, peab teil ikka palju üleliigset raha olema. Tol ajal tundus see ütlemine pisut solvav, tagantjärele analüüsides on selles rohkem tõtt, kui tahaks tunnistada,“ tõdeb Merry.

Valed otsused lämmatavad ettevõtluse

Merry on olnud põllumajandus tegev kogu elu. Ta sündis ja käis koolis Elvas. Edasi viis haridustee Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille ta lõpetas loomakasvatuse erialal. Ta on täiendanud end ka Eesti Maaülikooli magistriõppes finantsmajanduse õppekaval.

Ta on olnud kunagises majandis zootehnik, lüpsnud kodus lehmi, viinud piima puki otsa, teinud võid ja kohupiima, kasvatanud broilereid ja müünud neid Venemaale, pidanud sigu – nii nagu paljud talude alustajad. Ta on näinud kõrvalt, kuidas 24-hektariline talu kasvas 500-hektariliseks. „Tean, milline valu ja vaev see on,“ ütleb Merry, kes viimasel ajal tegeleb talutööga nii palju, kuib oma põhitöö kõrvalt jõuab.

Eesti Põllumajandusliku Nõuandeteenistuse arendamisele pühendatud enam kui 25 aastat on andnud tohutult teadmisi ja kogemusi. „Ennekõike on see õpetanud enne otsuse langetamist mõtlema ja analüüsima seda, mida tehtud otsus endaga kolme, kümne või veel pikema ajaperioodi pärast kaasa toob,“ ütleb Merry.

Ta möönab, et põllumajandus tegi pärast Euroopa Liiduga liitumist läbi arenguhüppe. „Aga samamoodi näen, kuidas valed otsused – vahel ka otsustamatus – tõmbavad põllumajanduse arengule pidurit ja lämmatavad väikeettevõtluse. Olen suhelnud väga paljude talude ja põllumajandusettevõtetega nende algusaastatel, näinud nende arengut ja ka hääbumist.“

Kagu-Eesti põllumeeste olukorda tunneb Merry hästi. „Kagu-Eestis on põllud ja rohumaad võrreldes ülejäänud Eestiga väiksemad, paljud põllud asuvad kuplitel, mis toob kaasa pindade erinevuse kaardil ja tegelikkuses. Kui siin mõelda kasvõi püsirohumaade peale, siis need, kes sellega seotud on, teavad, mis see otsetoetustega seoses endaga kaasa toob,“ räägib ta.

„Kagu-Eesti põllumajandusettevõtted on suhteliselt väikesed, nende põllumajanduslik müügitulu jääb sageli 14 000 ja 30 000 euro vahele, mis tähendab, et ettevõtte tulemuslikkuse parandamise investeeringud jäävad nende jaoks kättesaamatuks. Selline olukord pärsib ettevõtte arengut. Kagu-Eesti mullad on võrreldes muude piirkondadega happelised, mis sunnib põllumeest tegema täiendavaid kulutusi muldade lupjamisele. Toodangu hind tootjale määratakse sadamas, logistika peale aga kulub Kagu-Eesti tootjal rohkem kui sadamale lähemal asuval tootjal.“

Otsus tulla poliitikasse

Erakonda kuulub Merry aastast 2003 (siis oli see veel Rahvaliit). 2011. aastal astus ta Rahvaliidust välja, sest oli toimuva pärast pisut solvunud ja leidis, et kui kogu aur läheb omavahelisele kisklemisele ja arveteklaarimisele, pole tal enam mõtet sinna panustada.

Kuus aastat tagasi astus ta värskelt moodustatud EKRE-sse, selle sammu ajendiks sai Eesti valitsuse vaenulikkus põllumajanduse suhtes. „Igal kriisiperioodil – olgu see siis 90-ndate lõpus nn Vene kriis, 2009. aasta üldine maailmamajanduse langus või 2015. aasta kriis – oli Eesti peaaegu ainus riik Euroopas, kes jättis oma põllumehed siseriiklikust toetusest ilma. Tark riik selliselt ei käitu,“ ütleb Merry, kes on nii erakonna juhatuse liige kui ka Võru-, Põlva- ja Valgamaa ringkonna esimees.

„Noored on pandud olukorda, kus neil tuleb minna piiri taha tööd otsima, sest see on ainus viis perel normaalselt ära elada. Eakate inimeste toimetulekuvõimalused järjest halvenevad. Maapiirkondadest kaugeneb arstiabi ja lastel tuleb minna järjest kaugemale põhikooli ja lasteaeda. Ja kohalikele esmatähtsad teenused lihtsalt kaovad. Ei tohi pidada normaalseks seda, et riik avaldab survet pöörduda rohkem perearstide poole, aga perearst asub 20-50 km kaugusel või veel kaugemal. Meil on küll tasuta transport, kuid kahjuks sõidavad bussid oma graafiku järgi,“ ütleb Merry,

Merry eestvedamisel pani EKRE maaelutoimkond enne Riigikogu valimisi kokku põhjaliku maaeluprogrammi, mis on kindlasti üks läbimõeldumaid erakondade programme viimase veerandsaja aasta jooksul. Programmi koostamisesse kaasati ka eksperte ja praktikuid väljastpoolt erakonda.

Maksuerisused, vähem bürokraatiat, võrdne kohtlemine!

Merry ütleb, et esmajärjekorras tuleb panustada töökohtade loomisele ja ettevõtluse arendamisele. „Kui ei ole ettevõtlust, et tule noored maale ja kui maa tühjeneb, siis muutub mõttetuks ka elukeskkonna elamisväärseks muutmine. Ära ei tohi unustada olemasoleva ettevõtluse hoidmist ja arendamist. Ettevõtluse arengule saab kaasa aidata maksuerisuste kaudu. Välja tuleb töötada toetusmeetmed alustavale ettevõttele.“

Samuti peab Merry vajalikuks vähendada bürokraatiat: reeglid olgu selged, arusaadavad, eesmärgipärased ja täidetavad.

„Praegu on Eesti põllumajandustoetuste taseme poolest EL-is viimasel kohal, tuleb teha kõik, et see hakkaks võrdsustuma. EL-i reegleid saaks pehmendada või muuta. Näiteks on raske aru saada, miks Baieri liidumaa tohib oma toodangu turustamist toetada, aga Eesti mitte. See, et üks on liidumaa ja teine riik, ei ole veenev argument. Lolle reegleid ei pea täitma saksa täpsusega.“

Kommentaarid

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused