Mis juhtub, kui Eestisse jääb teadmata ajaks 10 000 sõjapõgenikku? Aga 60 000?

Varia,
©Riigikogu
Uku Varblane

Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus“. Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.

Venemaa sissetung Ukrainasse on muutnud regioonis julgeolekuolukorda, toonud kaasa põgenikelaine lähiriikidesse, sealhulgas ebaproportsionaalselt suures mahus Eestisse ja sanktsioonid Venemaale ja Valgevenele.

Täna tutvustati temaatilist eriraportit ja vaadati, milliseid majanduslikke ja rahvastikualaseid pikaajalisi mõjusid sõda võiks Eestile kaasa tuua.

Lõik raportist: „Alates sõja algusest on Ukrainast põgenenud üle viie miljoni inimese, kellest Eestisse on juuni keskpaigaks jõudnud ligikaudu 43 000. On paratamatu, et isegi sõja kiire lõppemise korral jäävad paljud Ukrainast Eestisse saabunud inimesed siia pikemaajaliselt ja mingi osa neist ei pöördu kunagi kodumaale tagasi. Praegu valitseb aga märkimisväärne ebaselgus millal sõda lõpeb, kui palju põgenikke on selleks ajaks Eestisse jõudnud ning millised on nende võimalused ja soov kodumaale naasta.

Juhul kui Eestisse jääb püsivalt elama 10 000 sõjapõgenikku, suureneks Eesti rahvaarv 2022. aasta alguse tasemest kõrgemale üheksaks aastaks. Kui Eestisse jääb alaliselt elama 30 000 sõjapõgenikku, aitab see rahvaarvu suurendada 22 aastaks, ja kui 60 000 põgenikku, siis 40 aastaks. Seejärel sõjapõgenike sisserände rahvaarvu suurendav mõju taandub, kuna värskeima rahvastikuprognoosi järgi jääb sündimus Eestis kogu ülejäänud sajandiks siiski taastetasemest madalamaks ning seda ei kompenseeri ka netosisseränne, mille suuruseks prognoositakse ca 2400 inimest aastas.

Seega sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist küll edasi, kuid ei hoia seda ära. Selleks et Eesti rahvastik aastaks 2100 ei kahaneks, on vaja kas kõrgemat sündimust (rahvastiku pikaajalise kahanemise hoiaks ära näiteks Eestile praegu prognoositust 10% kõrgem sündimus) või suuremat sisserännet (pikaajaline prognoos arvestab 2400 rände teel lisandunud inimesega aastas, samas kui tegelik netosisseränne Eestiss on viimasel seitsmel aastal olnud suurusjärgus 4000–5000 inimest aastas).

Tööturu mõttes on oluliseks näitajaks tööealiste inimeste ja vanemaealiste suhtarv. Ukraina sõjapõgenike sisseränne aitab tööealiste ja vanemaealiste suhtarvu parandada kuni 2060. aastateni, seejärel mõju taandub.“

Raporti leiab: https://arenguseire.ee/…/vene-ukraina-soja…/

Esitluse järelvaatamine https://arenguseire.ee/…/raporti-vene-ukraina-soja…/

 

 

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused