Punamonument kaotati Rakvere kesklinnast: EKRE arupärimine pani linnavalitsuse liigutama

Varia,
Punamonument, mis Rakveres ära koristati

Pärast seda, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas Rakvere linnapeale arupärimise kesklinnas asuva punamonumendi teisaldamise kohta, hakkasidki asjad liikuma, kuigi arutelul oldi selles asjas nii vilikogus kui ka valitsuses üsna skeptilised, et mitte öelda ükskõiksed. Rakveres algas punaarmeelaste ühishaua ümbermatmine sel nädalal.

Arupärimise esitas EKRE saadik mais ning linnapea Triin Varek vastas esitatud küsimustele juunikuisel istungil.

Kui toona oli küsimus, kuhu säilmed ümber matta ja kes tööde eest maksab ning leiti, et kogu selle protsessiga võib kuluda aastaid, siis tegelikkus oli hoopis teine.

Rakvere linnavalitsus pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ettepanekuga ebasobivas kohas asuva sõjahaua ümbermatmiseks koos hauda tähistava monumendi teisaldamisega.

Sõjahaudade komisjon pidas ümbermatmist asjakohaseks ning selle korraldamine jäi sõjamuuseumi ülesandeks. Sõjas langenute säilmed maetakse linnakalmistule.

Venemaa verine agressioon Ukrainas, samuti 9. mai tähistamine meile vaenuliku režiimi võidupühana tõstatas diskussiooni punamonumentide sobivuse üle avalikus ruumis. Rakvere linnavolikogu liige Aarne Mäe esitas mai lõpus EKRE saadikute nimel Rakvere linnapeale arupärimise Rakvere punamonumentide teisaldamise asjus, kuna linnavalitsus polnud seni selles küsimuses konkreetset seisukohta võtnud.

Küsimused olid järgmised:

1. Mitu okupatsiooni ülistavat ja/või agressiooni õigustava sümboolikaga monumenti on Rakveres?

2. Kas Rakvere linnavalitsus kavatseb nendega momentumit kasutades midagi ette võtta? . Kui jah, siis mida? Kui ei, siis miks?

3. Kas Rakvere linnavalitsuse seisukohalt on Rakvere „punamonumendi“ asukoht sobilik – Kastani tänavas, kesklinnas, Vabaduse platsi naabruses valmiva riigigümnaasiumi ees?

4. Nii Rakvere linnapea kui ka Rakvere linnavolikogu esimees on öelnud, et see sammas asub kaitsevööndis ning on kahekordse kaitse all. Tegelikult lükkab muinsuskaitseamet ümber väärinfo, justkui oleks avalikes kohtades asuvad punamonumendid mälestistena kaitse all. Ameti peadirektori kohusetäitja Linda Lainvoo rõhutas Postimehele, et Eestis on ajaloomälestistena kaitse all sõjahauad, aga mitte nende juures olevad monumendid. Nõnda võib monumendi võimalikust ümbematmisest sõltumata teisaldada. „Sõjahaua ümbermatmise ja matmiskohta tähistava hauatähise ümberpaigaldamise küsimuses peab kohalik omavalitsus kujundama oma seisukoha,“ selgitas Lainvoo.

Kas Rakvere linnavalitsus on kujundanud Rakvere kesklinnas asuva „punamonumendi“ suhtes seisukoha? Milline see seisukoht on? Kui ei ole, siis kas on kavatsus mingi seisukoht kujundada?

5. Lainvoo kinnitas ka, et sõjahauale ebasobiva asukoha kindlaks tegemiseks ja sõjahaua ümbermatmiseks saab kohalik omavalitsus pöörduda vastava taotlusega kaitseministeeriumi poole.

Kas Rakvere linnavalitsus on vastava taotlusega pöördunud kaitseministeeriumi poole või kavatseb seda teha? Kui ei, siis miks?

6. Kui linna- või vallavalitsus leiab, et sõjahaud asub selleks sobimatus kohas, siis tuleb pöörduda sõjahaudade komisjoni poole, et komisjon hindaks haua asukoha sobivust või mittesobivust.

Kas Rakvere linnavalitsus on pöördunud sõjahaudade komisjoni poole seoses kõnesoleva monumendiga. Kui ei, siis kas te kavatsete seda teha? Kui ei, siis miks?

Rakvere linnavolikogus esindab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda neli saadikut.

Järgmisel volikogu istungil vastas linnapea Triin Varek (Keskerakond), et linn tegeleb teemaga, et linnavalitsus on ühishaudadega seonduvalt teinud mitu järelepärimist ja saatnud kirju erinevatesse instantsidesse, kuid asjaajamine on aega võtnud, sest mõnelt poolt pole veel ka vastuseid tulnud.

Ümbermatmise ja samba saatuse otsustamiseks alustati konsultatsioone kaitseministeeriumiga, muinsuskaitseametiga, ajaloomuuseumiga ning sõjamuuseumi sõjahaudade ja sihttoetuste nõuniku Peep Reisseriga.

Kummati märkis Varek, et esialgse info kohaselt võib kõikide sõjahaudade ümbermatmine võtta aega viis kuni seitse aastat.

Volikogus läks aruteluks, kas piisab vaid monumendi teisaldamisest ja märkida plats tagasihoidlikuma hauatähisega või matta ka kõik säilmed ümber. Lisaks pakuti, et monumendi ümber võiks istutada kõrghaljastuse, et see obelisk silma ei torkaks, samuti märgiti, et on algatatud raha kogumine selleks, et panna sinna mälestustahvel või monument neile koolipoistele, kes omal ajal püüdsid punamonumenti lammutada ja selle tõttu repressioonide ohvriks langesid.

Kui küsiti volikogu liikmete isiklikku seisukohta selles küsimuses, jäi enamik volinikke vait ja hakkas piinlikult kinganinasid põrnitsema. Seda eriti valitsusse kuuluva Isamaa ridades.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused