Täna on pööripäev, algas suur suvi, ja käes on jaaniaeg

Tartlaste Jaanituli raadi mõisapargis.

Täna on pööripäev, mil kell 13.07 algas suvi. Seda aega lähipäevadel nimetab vanarahvas ka jaaniajaks.

Jaaniajal käib päike kõrgeimas taevakaares. Pööripäevast arvestades neljal päeval tõuseb päike hommikul kella kolme ja nelja vahe kirdest, seega jääb ka jaanipäev suveharja ja pööriaja perioodi. Eestis on suvisel pööripäeval valget aega umbes 18 tundi.

Suvist pööripäeva on nimetatud päevapesaks, suveharjaks, leedoks või jaaniks – nüüd on päike taevalael kõige kõrgemal ja tema võim kõige kangem.

Pikad päevad ja üürikesed ööd muudavad suve alguse imeliseks. Vanarahvas arvestas oma tegemisi tihti pööripäeva järgi: jaanipäev oli hea päev ravimtaimede korjamiseks, jaanipäevane sadu ennustas vihmast lõikusaega ning pärast jaanipäeva pidi alustama heinatööga.

Laupäeval seisab ees jaanitule tegemine. See pole ainult eestlastele omane, meil ongi see muutunud üsna kommertslikuks grillipeoks, kuid näiteks lõunanaabritel lätlastel on tegu vägagi rahvusliku sündmusega. Ometigi ei keela keegi ka meil ülehomme metsahämarusest sõnajalaõit otsima minemast.

Rituaalse jaanitule süütamine seob eestlasi teiste rahvastega, kes suvist pööripäeva tähistavad. “Tuli annab sooja, sellel saab valmistada toitu ja enne ristiusu tulekut põletasime siinmail surnuid uskudes, et niimoodi vabaneb hing kehast ja läheb oma teed. Tuli kui sümbol ja Päikese võrdkuju ulatub Põhjamaal, kus päikest, sooja ja valgust suhteliselt vähem, aegade algusse,” arutleb ERR-is folklorist Marju Kõivupuu. Inimeste elukeskkond, laiuskraad, loodus, aastaajad, elatusalad on kujundanud traditsioone ja kombeid ajast aega.

“Meie piirkonnale iseloomulike valgete suveööde tõttu on omandanud jaaniöö aegade jooksul maagilise tähtsuse ja tähenduse, kus inimesed kogunevad pidutsemiseks loodusse, koduseinte vahelt välja,” selgitab folklorist.

Rahvuskonservatiivid soovivad kõigile rahvusmeelsetele eestlastele ilusat jaaniaega ja suve algust!

Kommentaarid