02.05.2020
Gulagi hauad Venemaa avarustel. Pilt on illustratiivne.
„Volbripäeval sündinud” – niiviisi on pealkirjastatud aastakümneid tagasi avaldatud artikkel Jüri Kukest (vt Eesti Loodus nr 5, 1990). Tänavu möödub 80 aastat Tartu Ülikooli endise õppejõu ja teadlase Jüri Kuke sünnist.
Kunstlikult loodud kriminaalasja ja Nõukogude kohtu ebaõigluse tõttu on asjaosaline nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal tuntumaks saanud dissidendi ja vabadusvõitlejana kui oma eriala spetsialistina.
J. Kukk sündis õpetajate pojana Pärnus. Pärnumaal Mõisakülas omandas ta alg- ja keskhariduse. 1958. aastal astus Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) keemiaosakonda, kus spetsialiseerus elektrokeemiale.
Pärast kohustuslikku sõjaväeteenistust Nõukogude armees Kesk-Aasias aastatel 1963-1965 ning seal komparteisse astumist sai J. Kukest TRÜ õppejõud. On avaldanud paarkümmend erialast teadustööd. Aastatel 1975-1976 võimaldati tal N Liidust sõita Prantsusmaale, kus ta ligikaudu aasta Bellevues Pariisi lähedal stažeeris keemikuna.
Sealpool „raudset eesriiet” elamine muutis põhjalikult J. Kuke seniseid tõekspidamisi ja maailmavaadet. Tulnud tagasi kodumaale, jutustas ta kõigile avameelselt elust-olust kapitalistlikus riigis. Näiteks sellest, kuidas Prantsusmaal saavad samas laboratooriumis rahumeelselt koos töötada keemikud, kellest üks on fašist ja teine kommunist.
Seesugune avameelsus muidugi ei meeldinud ei mõnedele kolleegidele Tartus ega ka TRÜ tolleaegsele administratsioonile. Hakati otsima ettekäändeid ja võimalusi, et ebasoosingusse sattunud keemikust lahti saada. J. Kukk otsustas lahkuda komparteist, pannes 1978. aastal oma liikmepileti lauale (pretsedenditu samm NLKP ajaloos). Otsitud põhjustel J. Kukk 1979. aastal seniselt töökohalt ülikoolis vallandatigi.
Kaotanud töö kodulinnas, esitas teadlane ja õppejõud kohalikele võimudele sooviavalduse koos perekonnaga (abikaasa ja kaks alaealist last) okupeeritud Eestist lahkumiseks, lootes erialast rakendust leida Prantsusmaal.
Alates 1979. aastast osales J. Kukk antisovetlikus vastupanuliikumises. Näiteks 1980. a. algul käis J. Kukk Moskvas, kus ta välisajakirjanikele andis üle Eesti, Läti ja Leedu vastupanuvõitlejate protestikirja Nõukogude vägede kohaloleku ja sõjategevuse vastu Afganistanis. Jälitamise ja tagakiusamise eesotsas olid Eesti NSV Prokuratuuri “eriti tähtsate asjade uurija” Erich Vallimäe (1950) ja Tartu KGB tolleaegne ülem Anti Talur (1944).
13. märtsil 1980 KGB-lased J. Kuke tema kodu lähedal Tartus arreteerisid ning heitsid ta Tallinna Patarei vanglasse. 29. aprillil 1980 arreteeriti Tartus ka Mart Niklus. Protestiks kinnipidamise vastu alustasid mõlemad suvel 1980 näljastreiki.
Pärast ligi pool aastat kestnud nn eeluurimist Tallinnas korraldati 5.-8. jaanuaril 1981 Eesti NSV Ülemkohtus J. Kuke ja M. Nikluse üle kohtulavastus. Pealtnäha avalikel, kuid tegelikult suletud istungitel täitsid istekohti kohtusaalis enamasti KGB-lased. Kohtualused pidasid arveteõiendust justiitsjanditamiseks. Kumbki ei tõusnud istungitel püsti, keeldusid kohtu küsimustele vastamast ega tunnistanud ennast süüdi.
J. Kukke karistati 2-aastase vabadusekaotusega. Eluohtlikus seisundis saadeti ta peatselt Eestist välja karistuse kandmiseks Venemaal. Kelle korraldusel seesugune otsus tehti, pole Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid tänapäeval soovinud välja uurida.
Protestides justiitsterrori vastu Patarei vanglas alustatud näljasteigiga, hukkus J. Kukk Vologda repressiivasutuses ööl vastu 27. märtsi 1981. Eestist kohale sõitnud lesk Silvi Kukk ja võitluskaaslased sängitasid J. Kuke põrmu Vologda linna kalmistusele 30. märtsil.
1989. aasta sügisel saadi Venemaalt luba J. Kuke põrmu ümbermatmiseks Eestisse. Viimse puhkepaiga leidis kadunu Kursi kalmistul 25. novembril 1989. Matusetalitusest võtsid osa umbes sada leinajat, südamliku järelhüüdega esines TRÜ tolleaegne rektor Jüri Kärner (1940-2000).
J. Kuke justiitsmõrv on üks kõige jälgimatest faktidest, mis Stalini-järgses Nõukogude Liidus seaduslikkuse suitukatte varjus on toime pandud.
„Süü tõendamatuse” tõttu asjaosaline postuumselt detsembris 1988 täielikult rehabiliteeriti. „Alusetult süüdimõistetuna“ rehabiliteeriti kaaskohtualune M. Niklus 15. novembril 1990.
Poliitvangistuses hukkunud J. Kuke mälestuseks on USA-s välja antud tema portreega suveniirmark. Tema auks on nimetatud üks täht Draakoni tähtkujus. Täiendavat infot J. Kuke kohta võib leida pärast tema surma välja antud teatmeteostest, nt TEA entsüklopeedia, kd 11, 2014, lk 306.
Aastast 1997 korraldab Akadeemiline Mälestuskeskus HEREDITAS märtsi lõpul Tartu Ülikoolis Jüri Kuke mälestuskonverents. Tänavune konverents oleks pidanud olema juba kahekümne neljas, kuid Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu jäi see ära.
Mälestus kodumaal vangistatud ja võõrsil surnuks vaevatud teadlasest on jääv. Loodame, et Kremli-meelsete justiitskurjategijate poolt vaenatud, kuid postuumselt rehabiliteeritud J. Kuke vangistamises ja hukkumises süüdlased võetakse inimsusevastase kuriteo eest Eesti Vabariigis siiski kohtulikule vastutusele.
Muidugi loodame, et J. Kuke mälestuskonverentsid Tartu Ülikoolis saavad ka tulevikus jätkuda.
Tartus, 1. mail 2020, Jüri Kuke 80. sünniaastapäeval
Jüri Kuke mälestuskeskus HEREDITAS MTÜ