26.01.2018
Justiitsminister Urmas Reinsalu umbusalduse aegu tõusis taas päevakorda Istanbuli konventsiooni heakskiitmine, milles EKRE näeb kõige positiivse kõrval ka võimalust kasutada seda immigratsioonipumbana. Viimased päevad tõid sellele väitele kaudset kinnitust.
Eelnimetatud dokumendi heakskiitjad näevad selles rahvusvahelisel tasemel naiste kaitsmist, EKRE arvates aga on vägivald naiste vastu Eestis juba niigi kriminaliseeritud, Istanbuli konventsioon aga avab teatud tagauksed immigratsioonile — kui tuleb üks naine ja ütleb, et põgenes, sest tema kodumaal on naised rõhutud ja alandatud, siis on kõik riigid kohustatud teda vastu võtma.
Praktika aga on näidanud, et immigrandid, eriti just majanduspõgenikud, valetavad häbematult nii oma rahvuse, päritoluriigi, vanuse, kodumaalt põgenemise põhjuse kui ka palju muu kohta, saamaks lihtsamalt õigust varjupaigale, hiljem elamisluba ning lõpetuseks ilmselt ka kodakondsust. Tuleb lisada, et kõikvõimalikud inim- ja võrdõiguslased lausa õpetavad immigrante riiki sissepääsemiseks valetama, tehes seda mõnigi kord puhtalt emotsioonide põhjal — las ta paljukannatanud vaeseke tuleb, isegi kui ta pisut oma taustaga vassib!
Seda olukorda kinnitab üks näide, mis toetub homoseksuaalide tagakiusamisele. Sel nädalal otsustas Euroopa Liidu Kohus ühe Ungari juhtumi varal, et varjupaigataotlejale ei või teha psühholoogilist testi tema seksuaalse sättumuse kindlakstegemiseks, kirjutab BNS. Nimelt esitas üks Nigeeria kodanik 2015. aastal Ungari ametiasutusele varjupaigataotluse, milles ta väitis, et tal on hirm, et teda võidakse tema päritoluriigis homoseksuaalsuse tõttu taga kiusata. Ametiasutus jättis taotluse siiski rahuldamata, põhjendades keeldumist sellega, et psühholoogiaekspertiis, mille korraldamise nad määrasid, ei kinnitanud isiku väidetavat seksuaalset sättumust.
Varjupaigataotleja esitas seejärel Ungari kohtutele kaebuse, milles väitis, et psühholoogilised testid rikuvad raskelt tema põhiõigusi ja ei võimalda hinnata tema seksuaalse sättumuse usutavust. Mõistagi leidis “hea” Euroopa Kohus, et psühholoogiaekspertiisi korraldamine varjupaigataotleja seksuaalse sättumuse kindlakstegemiseks ei ole vältimatult vajalik, et hinnata, kas taotleja avaldused tema seksuaalse sättumuse kohta on usutavad. Kohtu hinnangul võivad ametiasutused tugineda ka avalduste loogilisusele ja usutavusele. Olgu lisatud, et Ungari ametiasutus ju tegelikult usutavust ei leidnudki.
Nii ongi tekkimas olukord, kus iga paremat elu otsiv naine võib nõuda varjupaika, tuginedes puhtalt sellele, et tema kodumaal on naiste õigustega lood kehvad, ja iga mees võib öelda, et olen gei ja kodumaal taheti mind selle eest maha lüüa. Kuivõrd naiste ja geide õigustega on kogu maailmas asjad väga kehvad, avavad Istanbuli konventsiooni mõningad sätted ja Euroopa Liidu Kohtu otsus avara tee igale majanduspõgenikule, kellel on pisut nahaalsust, et uue asukohamaa ametnikele häbematult näkku valetada.
Lõpetuseks Reinsalu umbusaldamise juurde naastes peab taas tõdema, et ka EKRE süüdistus kohtute aktivismi osas oli põhjendatud — nimelt tühistas Tartu ringkonnakohus esmaspäeval alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse. Geiagenda tundub kohtusüsteemis olevat tugevam argument kui kehtiv seadusandlus.
Foto: Immigrandid 2015. aastal Ungaris oma väidetavaid õigusi nõudmas.