28.05.2024
Varro Vooglaid
Ikka ja jälle näeme, kuidas riigivõimu kasutades tehakse risti vastupidist sellele, mida peaks tegema ning kuidas terve mõistus taandub, et anda teed ideoloogilisele hullumeelsusele.
Võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni järele puudub igasugune reaalne vajadus, mistõttu tuleks see kiiremas korras likvideerida. Mida teeb aga valitsuskoalitsioon? Laiendab seadusemuudatusega voliniku volitusi, mh andes volinikuks tehtud võitlevale homoaktivistile võimaluse pöörduda inimeste nimel kohtusse. Ehk aktivist saab hakata kohtu kaudu oma ideoloogilise programmi elluviimiseks tegelema nö strateegilise litigatsiooniga, kasutades selleks riiklikku platvormi ja maksumaksjate raha. Nagu sellest oleks veel vähe, asutakse ilmselt pärast eurovalimisi taas ka nn vaenukõne kriminaliseerimise projekti läbisurumist jätkama.
Seda, kui jaburaid ideoloogilisi postulaate hakatakse seadusse sisse kirjutama, lugege uudisest ise. Toon esile vaid mõned näited:
-Majandusministeeriumis (MKM) valminud soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõu annab võrdsusvolinikule senisest laiemad võimalused, näiteks saab ta põhjendatud juhtudel diskrimineeritud isiku õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
-Seaduse peamine eesmärk on tagada, et soolist võrdsust edendataks kõigis ühiskonnaelu valdkondades, kaotataks tõkked, mis takistavad vähemustel võrdseid võimalusi saavutada ja koheldaks inimesi võrdselt.
-Eelnõu seletuskirja kohaselt ei piisa organisatsioonis soolise tasakaalu saavutamiseks sellest, kui ametikohale kuulutada välja konkurss ja loota, et sinna kandideerivad võrdselt nii mehed kui ka naised ning püüda kõiki kandidaate võrdselt kohelda.
-“Võib-olla on tarvis vaadata üle kuulutuse sõnakasutus. Näiteks kui otsitakse kontorihaldjat või perenaist, on ebatõenäolisem, et sellele ametikohale tuleb ka meeskandidaate ning vastupidi, ametinimetus remondimees või laomees võib vähendada naiste huvi töökohale kandideerida,” sedastab seletuskiri.
-Ka tööks vajalike eelduste loetelu peab kriitiliselt vaatama. Näiteks nõue, et viimaste aastate jooksul oleks katkematu töökogemus, võib jätta kõrvale kandidaadid, kes on olnud vanemapuhkusel. Samuti võib valdkondades, kus tööturul on suur sooline segregatsioon, olla vajalik julgustada kandideerima kandidaate, kes on alaesindatud soost.
-Kui praegu on seaduses kaitstud tunnustena loetletud sugu, rahvus, etniline kuuluvus, rass, nahavärvus, usutunnistus, veendumus, vanus, puue ja seksuaalne sättumus, siis nüüd täiendatakse seda veel keele, päritolu, varalise seisundi ja sotsiaalse seisundiga. Täpsustatakse ka seni soo terminiga hõlmatud tunnuseid nagu sooline identiteet, mis võib, aga ei pruugi kattuda sünnil määratud sooga, sooline eneseväljendus, mis tähistab seda, kuidas inimene riietuse, kõneviisi ja maneeridega oma sugu väljapoole näitab, ja sootunnus ehk see, mille abil kirjeldatakse inimese füüsilist keha.
Loe lisaks:
https://www.err.ee/1609351521/seadusemuudatus-annab-vordsusvolinikule-senisest-suuremad-oigused
Taustaks: