Varro Vooglaid: “Avalikkusele ja ka Riigikogule räägitakse juttu, mis kõigi märkide kohaselt lihtsalt ei vasta tõele”

Esmaspäeval esitasid EKRE Riigikogu fraktsiooni saadikud peaminister Kristen Michalile arupärimise ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta. Pärast valitsusjuhi valesid ja ebaõiglasi süüdistusi täis juttu võttis sõna EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid.

Varro Vooglaid: “Kommenteerida võiks nii mõndagi seonduvalt sellega, mida me peaministri esituses kuulsime, aga ma peatuksin vaid mõnel punktil.

Esiteks, veel kord, ma pean seda sügavalt kohatuks, kui peaminister tuleb siia pulti ja enne kui ta alustab üleüldse küsimustele vastamist, kohe ütleb ära, et kõik need küsimused, nende küsimuste esitamine, nende tõstatamine olevat osaks Venemaa propagandast. See ei ole kohane. Ma arvan, et peaministril on lihtsalt kohatu sellisel viisil käituda. Keegi ei saa eitada, et tegemist on väga tõsise küsimusega selle mereoperatsiooni näol, keegi ei saa eitada, et avalikkusel on õigustatud huvi teada, mis sellega seonduvalt päriselt juhtus. Ja keegi ei saa eitada, et on igati kohane Riigikogu liikmetel selliseid küsimusi tõstatada. Nii et asuda sellisel viisil kohe sildistama ja selle kaudu tegelikult kriitiliste küsimuste tõstatamist suretama, ei anna tunnistust ei heast poliitilisest kultuurist ega ka ausameelsusest.

Nüüd edasi. See süüdistus meie suunal, justkui meil oleks huvi kuidagi õigustada Venemaa varilaevastiku tegevust, soosida selle tegevust. Ei ole. Mitte mingisugust sellist huvi ei ole. Küll aga on täiesti reaalne huvi seista selle eest, et läbi rumalate, läbimõtlemata või ebaadekvaatsete operatsioonide ei tekitataks Eesti suhtes tõsiseid julgeolekuohte või isegi julgeolekukriisi. Ja sellepärast me küsime muu hulgas seda, et miks selliseid operatsioone viib Eesti läbi üksi.

On olemas Läänemere ümber palju võimekamaid riike meiega võrreldes, kui me räägime mereväelisest võimekusest, nende hulka kuulub Taani, nende hulka kuulub Rootsi, nende hulka kuulub Saksamaa, nende hulka kuulub Poola. Soome kuulub ka kindlasti nende hulka. Eesti suure tõenäosusega on kõige väiksema võimekusega Läänemere kallastel olev riik üldse ja kõikidest teistest riikidest sõidab see varilaevastiku tanker siis mööda, läbides ka nende majandusvööndit, ükski neist teda ei peata ja siis, kui ta jõuab siia, vahetult Venemaa piiri äärde, siis Eesti oma kõige kasinama võimekusega üksi üritab seda teha. See ei ole mõistlik, eriti pidades silmas, kuidas meile kogu aeg räägitakse, et me peame tegutsema ühtselt ja ühiselt ja nii edasi. Siis võiks sellest printsiibist ju ka sellistes olukordades kinni pidada.

Ja teine asi, mille vastu me tõesti oleme, on see, kui võetakse ette operatsioone, milles ei kajastu kaine reaalsustaju. Ehk võetakse ette operatsioone, mis on ebaadekvaatsed, hinnatakse oma jõudu üle ja selle tõttu kukutakse selliste operatsioonide elluviimisel läbi.

Ja kui ma nüüd pean ausalt ütlema, siis minu meelest on raske uskuda seda juttu, mida peaminister meile siin rääkis, Mina arvan, et peaminister ei rääkinud meile ausalt, ma isegi arvan, et ta meile valetas. Miks ma seda arvan? Peaminister ütleb, et mitte mingisugust sellist plaani, et parduda selle tankeri pardale, ei olnud. Aga minule tundub küll tunduvalt usutavam ja adekvaatsem see hinnang, mille on andnud intsidendi järel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel Eesti mereväe endine ülem Jüri Saska, kes, ma tsiteerin siin artiklit pealkirjaga “Eksperdid: tankeri kinnipidamise ebaõnnestunud katse näitas Eesti võimekuse taset”, ütles sedasi, vahendan artiklit: “Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska. [Tsiteerin. – V. V.] “Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid,” lausus Saska.”

Nii et hinnake nüüd ise, head kolleegid ja ka Eesti avalikkus, kas peaministri kinnitus selle kontekstis, et mitte mingit plaani pardale minna ei olnud, oli adekvaatne või mitte. Ja seetõttu ma ka oma küsimust sõnastades ütlesin, et oli kahetsusväärne, et peaminister ei vastanud kuuendas küsimuses esitatud küsimusele, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguar/Argent pardale.

See on väga oluline küsimus, et hinnata neid kinnitusi, mis meile on antud, et mitte mingit pardumise plaani ei olnudki. Kui tegelikult peaminister oleks ausalt sellele küsimusele vastanud ja kui see aus vastus oleks näinud ette selle väljaütlemist, et seal tegelikult sellised isikud peal olid sellise valmidusega, siis nähtuks ju ka see, et jutt sellest, et mingit plaani parduda ei olnudki, ei vasta tõele. Ja ma kardan, et see tõepoolest ei vasta. Minu hinnangul ei ole see vastuvõetav, et avalikkusele ja ka Riigikogule räägitakse juttu, mis kõigi märkide kohaselt lihtsalt ei vasta tõele.”