Varro Vooglaid: eelnõude põhiseaduslikkuse analüüs seletuskirjas peab olema kohustuslik

Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostalt põhiseaduslikkuse analüüsi kohta eelnõude seletuskirjades, mille vajalikkuse on ministrid Yoko Alender ja Vladimir Svet kahtluse alla seadnud.

“Nagu me kõik teame, Vabariigi Valitsuse määrus, mis kannab pealkirja “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” ja tuntakse ka lühendi HÕNTE järgi, sätestab paragrahvis 43 juba pikka aega, et iga Vabariigi Valitsuse poolt algatatud seaduseelnõu seletuskirja kohustuslikuks osaks on analüüs selle kohta, kas eelnõu on põhiseadusega kooskõlas või mitte.

Paraku pikemat aega mitmete järjestikuste valitsuste poolt tegelikult ei ole seda kohustust täidetud. Ja ma rõhutan, et jutt käib kohustusest, see ei ole valikuline, kas seda täita või mitte. Ja endine õiguskantsler Allar Jõks koos vandeadvokaat Carri Ginteriga erinevaid Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõusid uurides sai hiljuti tulemuseks, et ainult 13% puhul oli see põhiseaduslikkuse analüüs läbi viidud. Jõks kommenteerib seda, et 13% tähendab, et valdav osa Eesti seadusi võetakse vastu nii, et kehtestatud keeldude, karistuste ja kohustuste põhiseaduspärasust ei olegi keegi vähemalt eelnõu seletuskirja tasandil analüüsinud.

Nüüd selle asemel, et liikuda sinnapoole, et hakata HÕNTE-s sätestatud kohustust – põhiseaduslikkuse analüüsi – eelnõude puhul läbi viima, hakata seda tõsiselt võtma, on ministrid Yoko Alender ja Vladimir Svet käinud välja mõtte, et tegelikult tuleks see nõue võib olla sisuliselt üldse ära kaotada või seda ulatuslikult vähemalt piirata.

Tsiteerin: “Eelnõu seletuskirjas peaks põhiseaduslikkuse analüüs olema nõutav vaid põhiõiguste olulise riive korral.” Ehk siis nende ettepaneku kohaselt sellist analüüsi tuleks teha vaid siis, kui on väga intensiivsed riived põhiõigustele. Ja seda, millised riived on väga intensiivsed, hindaksid siis muidugi ametnikud, kes saaksid oma suva alusel otsustada, kas neid analüüse teha või mitte. Minu küsimus teile kui justiitsministrile on see, et kas teie pooldate sellist ettepanekut või te olete seda meelt, et pigem tuleks hakata HÕNTE-s sisalduvat põhiseaduslikkuse analüüsi läbiviimise kohustust tõsiselt võtma.”

Teise küsimusega teemat jätkates ütles Varro Vooglaid: “Rõõm on kuulda, et teie seda ettepanekut ei toeta ja ma loodan, et see ka valitsuses tervikuna heakskiitu ei saa. Sellepärast, et tõesti, kui me mõtleme selle peale, et Eesti peaks olema õigusriik, kus riigivõimu teostatakse üksnes põhiseadusega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis see, et eelnõude puhul viiakse läbi põhiseaduslikkuse analüüs, on justkui nagu elementaarne. Tundub, et mitte kõigi jaoks, aga hea, et siiski ka teie jaoks.

Sellega seonduvalt ma mõtlesin teie käest küsida, et kas me võime loota sellele, et teie kui justiitsminister ei anna edaspidi Justiitsministeeriumi kooskõlastust ühelegi Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõule, mis puudutab isikute põhiõigusi ja -vabadusi, aga mille seletuskirjas ei ole seda analüüsi läbi viidud?

Ma mäletan, kunagi siin endise justiitsministri Kalle Laanetiga debateerides sel teemal sai käidud välja just see idee, et tegelikult meil on ju väga hea hoob hoolitsemaks selle eest, et ka ülejäänud ministeeriumides ettevalmistatavate eelnõude seletuskirjades see osa, põhiseaduslikkuse analüüs, siis ikkagi sees on. Lihtsalt ei kooskõlasta ilma ja kõik. Viige analüüs läbi, siis kooskõlastame. Selle näidise tegemine muidugi on hea mõte.

Siit esimene küsimus, et kas me võime sellele loota, et teie kui justiitsminister hakkate rakendama sellist praktikat? Mis muidugi Kliimaministeeriumi puutub, siis ma tsiteeriksin veel alles jäänud ajaga sedasama Allar Jõksi artiklit, kus ta ütleb näitena sellest tendentsist, et lihtsalt ei tehta analüüse, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on ilmekas näide, et osundatud risk võib realiseeruda.

Kooskõlastamisele saadetud eelnõu tooks ilmselgelt kaasa erakordselt ulatuslikke keelde-käske ja kohustusi, ehk põhiõiguste piiranguid. Eelnõu seletuskiri on 110 lehekülge pikk. Kui mitu korda on seletuskirjas viidatud põhiseadusele ja kaalutud erinevate sätete põhiseaduspärasust? Vastus on null.

Mida te siis, täiendava küsimusena omalt poolt osutan, mida te kavatsete ette võtta selleks, et niisugune asi läbi ei läheks? Et ikkagi tehtaks see põhiseaduslikkuse analüüs seal ära.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid