Teisipäeval toob valitsus Riigikogu istungile esimesele lugemisele eelnõu 588 SE, mille kohaselt peavad Eestis registreeritud suured börsiettevõtted valima kahe eesmärgi vahel: kas vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peavad kuuluma vähem esindatud soo hulka. Valitud eesmärk peab olema ellu viidud 2026. aasta keskpaigaks ning sellest tuleb teavitada finantsinspektsiooni.
Ehk ideoloogilisest pimendusest kantud idiootsuste letti lükkamine ei taha kuidagi lõppeda. Esiteks pole ju sel mingit tähtsust, mis soost juhtorganite liikmed on – oluline on kompetentsus, usaldusväärsus, koostöövõimekus ja muud isikuomadused.
Teiseks tekib aga küsimus, et kui sugusid on 70 või rohkem, nagu haridus- ja teadusministergi meile kinnitab, siis mida üldse “vähem esindatud soo” all silmas peetakse? Karta võib, et mõni selline “sugu” on üldse juhtorganites esindamata. Ja kuidas saaks üldse kõik 70 või rohkem sugu esindatud olla, kui nõukogud on nt 7- ja juhatused 3-liikmelised?
Hullumaja.
Varro Vooglaid,
EKRE Riigikogu fraktsiooni saadik