Varro Vooglaid ja Markus Järvi pöördusid sõbrapäeval ERJK vastu kohtusse

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) eestvedajad Varro Vooglaid ja Markus Järvi vaidlustasid 14. veebruaril halduskohtus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) ettekirjutused, mille kohaselt kujutas SAPTK poolt riigikogu valimiste eelsel ajal ellu viidud teavituskampaania endast keelatud annetust neile.

ERJK seisukoha kohaselt tegi SAPTK oma kampaaniat elluviies keelatud annetuse Vooglaiule ja Järvile, kuna nad kirjutasid SAPTK eestvedajatena alla sihtasutuse kampaaniamaterjalides sisalduvale pöördumisele, millega hoiatati, et kui valimiste järel moodustavad valitsuse Reformierakond, sotsid ja Eesti 200, siis väga suure tõenäosusega asutakse abielu määratlust Eestis kehtivates seadustes ümber kirjutama ning tõmbama nn vaenukõne kriminaliseerimise teel koomale ka sõnavabaduse piire. ERJK hinnangul muutis see SAPTK kampaania Vooglaiu ja Järvi valimisreklaamiks.

Oma kaebuses selgitavad Vooglaid ja Järvi, et niisugune hinnang on naeruväärselt meelevaldne. Tegelikult ei kujutanud SAPTK voldikud endast mitte nende või kellegi teise valimisreklaami, vaid olid reaalselt mõeldud kaitsma SAPTK põhikirjaliste eesmärkide sisuks olevaid ideaale. “Reaalselt tegutsesid kaebajad oma rollis SAPTK juhtidena, täites kampaaniat ellu viies oma tööülesandeid ning SAPTK põhikirjast tulenevaid kohustusi, nagu nad on seda teinud pikka aega samal viisil, ning viies SAPTK teavituskampaania teadlikult ellu just sellises vormis, et seda ei saaks vähegi ausameelseks jäädes käsitleda osana kaebajate endi riigikogu valimiste kampaaniast,” põhjendatakse kaebuses.

“SAPTK voldikute käsitlemine kaebajate valimisreklaamina on põhjendamatu, kuna esiteks ei olnud voldikutes esitatud üleskutset hääletada kaebajate või EKRE (mille nimekirjas kaebajad kandideerisid) poolt, teiseks ei olnud voldikutes mainitud, et kaebajad valimistel kandideerivad, ning kolmandaks ei saadetud voldikuid laiali isegi mitte valimisringkondades, kus kaebajad kandideerisid,” toonitavad kaebajad, lisades et kui olnuks soov teha SAPTK voldikutega kaebajatele või EKRE-le valimisreklaami, oleks kõigi kolme punkti osas talitatutud vastupidiselt.

ERJK põhjendust, nagu saanuks Vooglaid ja Järvi SAPTK kampaaniast varjatud kasu, sest “valimistulemusteks saadud mõju ei välista see, et flaiereid levitati ringkondades, kus Te ise ei kandideerinud”, sest “[f]laieritest saavutatav kasu võib tuleneda ka Teie positsioonist erakonna üldnimekirjas”, nimetavad kaebajad otsituks, täielikult tõenamatuks ja sügavalt meelevaldsel arutluskäigul baseeruvaks.

Muu hulgas osutavad Vooglaid ja Järvi oma kaebuses, et ERJK põhjendused tuginevad vääratele alustele, kuna SAPTK teavituskampaanias esile toodud seisukoht, et abielu määratlust mehe ja naise liiduna ei tohi muuta ning nn vaenukõne kriminaliseerimise loosungi all ei või sõnavabaduse piire koomale tõmmata, ei olnud eriomane vaid EKRE programmile, vaid see oli selgelt kirjutatud ka Isamaa programmis. Sellest hoolimata pole ERJK näinud SAPTK kampaanias keelatud annetust Isamaale ja selle nimekirjas kandideerinud isikutele, samuti mitte ühelegi teisele EKRE nimekirjas kandideerinud isikule peale Vooglaiu ja Järvi.

Oma kaebuses taotlesid Vooglaid ja Järvi kohtult ka esialgset õiguskaitset, et ERJK ettekirjutust, mille kohaselt peaksid nad mõlemad tasuma SAPTK-le väidetava keelatud annetuse tagastamiseks ligi 5500 eurot, ei pöörataks täitmisele enne kohtuvaidluse lõppu. Samal päeval rahuldas kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning päev hiljem võeti kogu kaebus menetlusse. ERJK peab esitama oma vastuväited 30 päeva jooksul.