Varro Vooglaid: koalitsioonikokkuleppest väärib tähelepanu vaid see, mida saab ära teha valimisteni, muu on silmapete

Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhataja Varro Vooglaid teeb sotsiaalmeedias kaks kiiret tähelepanekut moodustatava valitsuse aluseks oleva koalitsioonilepingu kohta (osas, millest on avalikkust informeeritud).

“Esiteks, kokkuleppe kohaselt algab 2024. aastal üleminek eestikeelsele kooliõppele ja samuti hakatakse 2024. aastal lastetoetusi (sarnaselt pensionidele) indekseerima. Samas kõik teavad, et 2023. aasta märtsis ehk juba 7 kuu pärast toimuvad riigikogu valimised, mille järel astub tõenäoliselt ametisse uus valitsus, mis paneb maksma uue koalitsioonilepingu, olemata vähimalgi määral seotud sellega, mida eelmine valitsus 2024. aastaks kokku leppis. Reaalselt väärib tähelepanu vaid see osa koalitsioonikokkuleppest, mis on võimalik ellu viia moodustatava valitsuse eluea jooksul. Kõik ülejäänu on tühipaljas retoorika, silmapete.

Teiseks, selgitused, millega põhjendatakse soovi hakata peretoetusi maksma kuni laste 24. eluaastani, ei kõla veenvalt. Iseenesest on antud selgitus, et laste täisealiseks saades ja edasi õppima minnes perekondade kulutused mitte ei kahane, vaid kasvavad, tõene (tean omast käest, sest seisan just praegu selle olukorraga silmitsi).

Aga kui eesmärk on toetada peresid, kelle lapsed jätkavad täisealiseks saades õpinguid, siis oleks palju eesmärgipärasem maksta õppetoetusi õpinguid jätkavatele noortele, mitte lihtsalt külvata seda kõigile 18-24-aastastele täisealistele (või nende vanematele), sõltumata sellest, kas (ja kui pühendunult) nad õpivad või hoopis töötavad või naudivad niisama elu. Jääb mulje, et raha plaanitakse külvata viisil, mis ei teeni deklareeritud eesmärki või vähemalt ei tee seda tõhusalt.

Lisaks peab ikka ja jälle kordama, et perekondade väärikuse seisukohast oleks palju eelistatavam anda suurtele peredele märkimisväärseid maksusoodustusi kui tegutseda sotsialistlikus vaimus viisil, mis käsitleb perekondi eelduslikult sotsiaaltoetuste sõltlastena. Vabastus tulumaksust, vabastus sotsiaalmaksust, vabastus käibemaksust, vabastus kütuse- ja elektriaktsiisist – võimalusi on palju. Erinevus võrreldes toetuste maksmisega on põhimõtteline, sest peredelt jäetakse nende muul moel antud ühiskondlikku panust tunnustades raha ära võtmata, mis võimaldab neil toetusi vajamata ise eluga hakkama saada.”