13.05.2025
Varro Vooglaid.
Teisipäeval oli Riigikogus esimesel lugemisel nn kohtute haldamise tõhustamise eelnõu, mida tutvustas justitsminister Liisa Pakosta, ja EKRE fraktsiooni poolt võttis asja kokku saadik Varro Vooglaid, kes juhtis tähelepanu sellele, et kohtunike arvamust neid puudutava algatuse kohta pole küsitudki.
Varro Vooglaid: “Kuulasin täna huviga justiitsministri ettekannet, et saada parem ülevaade selle eelnõu sisust. Olles ise õiguskomisjoni liige, ei ole ma omanud võimalust seda tutvustust kuulata komisjonis. Selle tõttu see kõne siin ei ole selline süstemaatiline kommentaar, vaid pigem mingisuguste aspektide äramarkeerimine, mis erilist tähelepanu pälvisid.
Esiteks mainin ära selle, millele ma küsimust esitadeski osutasin, et minu hinnangul ei ole see põhjendatud, et kohtute haldamise ja arengu nõukogusse peaksid kuuluma ka parlamendi esindajad. Tõepoolest, mina arvan, et kui me tahaksime sellist kontseptuaalselt selget ja puhast lähenemist siin praktiseerida, öeldes, et me selle eelnõuga edendame võimude lahususe põhimõtet Eesti Vabariigis, siis võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt oleks ju elementaarne, et parlamendiliikmed ei tüki kohtute halduse ja arengu nõukogusse.
Mis see parlamendi asi on, kui me räägime kohtute enesekorralduse õiguse teostamisest selle eelnõu kaudu? Täpselt samamoodi oleks ju imelik, kui kohtutel oleksid oma esindajaid parlamendis või valitsuses või kusagil mujal. Et ei. Riigikogu on seadusandlikku võimu teostav kogu, mitte õigust mõistev kogu, ja siin ei ole tarvis mingeid kohtute esindajaid. Seda esiteks.
Nüüd, mis veel selle aspektiga seondub, on see, et ega me ju näeme ka siin seda, et need ei ole lihtsalt kaks Riigikogu liiget, kes on silmapaistvad õigusvaldkonna asjatundjad, vaid nad on lihtsalt koalitsiooni esindajad. Sedapidi võib tegelikult öelda isegi, et nad ei ole niivõrd Riigikogu esindajad, kuivõrd nad on valitsuse esindajad. Praegusel hetkel kuuluvad kohtute haldamise nõukotta põhiseaduskomisjoni esimees ja õiguskomisjoni esimees. Üks on reformierakondlane ja teine on Eesti 200-lane. Ja mina ütleks küll, et pigem on siin tegemist koalitsiooni esindusega, mitte Riigikogu esindusega rangelt võttes. Vastasel juhul peaks ikkagi see esindatus olema laiem.
Nüüd, mis eelnõusse üldiselt puutub, siis kui meile öeldakse, et see juhindub kohtusüsteemi enda huvidest, siis minu meelest on eelnõust on üks väga oluline asi puudu. Ja see on kohtusüsteemi esindajate endi üldine hinnang eelnõule. Ma mõtlesin, et võib-olla näiteks Riigikohtu esimees oli ka põhiseaduskomisjoni istungil, kus eelnõu tutvustati. Aga nagu ma kuulsin kolleeg Siemanni esitlusest, ei olnud seal kohtu esindajad üldse, põhiseaduskomisjoni istungil ka. Kui ma vaatan neid kirjalikke dokumente, siis siin ka ei ole.
Kui ma mõtlen, et mina oleksin selle eelnõu eestvedaja ja eestkõneleja, siis ma Riigikogu liikmete ette tulles varustaksin Riigikogu liikmeid ka vähemalt minimaalselt Riigikohtu esimehe arvamusega. Kas või, ma ei tea, paaril leheküljel on kirjutatud selline üldine hinnang, mida tema kohtusüsteemi kõige kõrgema eestkõnelejana sellest kohtureformi aspektist arvab.
Aga veelgi parem: tegelikult võiks ju küsida, ja siin on minu poolt ka konkreetne ettepanek teile, proua minister, et äkki saaks eelnõu menetlemise käigus küsida mitte ainult Riigikohtult, vaid ka teistel kohtutelt. Palun andke Riigikogu liikmete jaoks oma hinnang sellele eelnõule. Kui Riigikogu liikmed peavad kujundama seisukoha eelnõu suhtes, mis väidetavalt lähtub kohtusüsteemi enda huvidest enese reformiks, siis meil oleks ka kinnitus selle kohta, et meile mitte ei öelda, et kohtutele õudselt see eelnõu meeldib, vaid kohtunikud, kohtuid ise kinnitavad, et jah, ongi hea eelnõu ja meie arvamusi on arvesse võetud ja tehtud nii, nagu me oleme palunud teha, ja probleemid reaalselt saavadki lahendatud.
Nüüd paar sellist üldisemat märkust ka lõppu. Mulle ei meeldi see kohtureformi elluviimine niimoodi jupiti: natuke siit, natuke sealt, siis natukene jälle juurde. Tegelikult võiks sellise pideva menetlemise asemel võib-olla korraks aja maha võtta, kas või paariks aastaks aja maha võtma, kui vaja, ja töötada välja terviklik kohtureform, kus kõik aspektid oleks ära käsitletud, kus kõiki aspekte on võimalik süsteemselt vaadelda ja nendele terviklikult ka hinnang anda. See oleks minu meelest palju parem lähenemine. Seda enam, et tegelikult ühe aspekti lahendamine sõltub ju teise aspekti lahendamisest. Ja neid aspekte, mida peaks läbi mõtlema, on ju tegelikult tunduvalt rohkem kui need neli sammast, millele teie, proua minister, osutasite.
Mina ise võiks ühe näitena tuua esile selle, et minu arvates oleks vägagi põhjendatud arutleda ka selle üle, kas Eestis ei tuleks samamoodi nagu paljudes teistes riikides lüüa lahku Riigikohus ja konstitutsioonikohus. Sest need on sisuliselt kaks erinevat kohut. Üks on kassatsioonikohus, teine on konstitutsioonikohus. Ja konstitutsioonikohus paljuski tegutseb ka ju parlamendi ülemkojana, sest temast sõltub see, kas parlamendi poolt vastu võetud seadused jäävad kehtima või ei jää. Ja tegelikult on täiesti põhjendatud küsida ka seda, kas konstitutsioonikohtu kohtunikud ei peaks üleüldse olema demokraatlikult valitud. Nii et ehk selline terviklikum lähenemine oleks põhjendatud.”