14.05.2025
Varro Vooglaid Riigikogus.
Kolmapäevases Riigikogu infotunnis küsis EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid peaminister Kristen Michalilt skandaali kohta, mis puhkes siis, kui selgus, et politseikaamerad salvestasid kuus 20 miljonit autonumbrit ja võimulolijad ei teadnud sellest väidetavalt mitte midagi.
Varro Vooglaid: “Kindlasti olete kursis, lugupeetud peaminister, et 23. aprillil avaldati Eesti Ekspressis Madis Hindre artikkel, mis kannab pealkirja “Andmebaas, millest ei teadnud ka peaminister: kaamerad salvestavad iga kuu 20 miljonit autonumbrit”. Raske on uskuda, et te peaministrina sellest ei teadnud, just nagu on raske uskuda, et sellest ei teadnud siseminister Lauri Läänemets või ka justiitsminister Liisa Pakosta.
Aga tõsiasi on see, et tõesti, aastaid tagasi juba on selline võrgustik üles ehitatud, seda on aastaid opereeritud, ja nagu öeldud, 20 miljonit pilti tehakse Eesti teedel liiklevatest autodest keskmiselt kuus. Jutt ei käi siin õiguserikkujate ülespildistamisest ja nende autonumbrite andmebaasi salvestamisest, vaid lausalisest salvestamisest: kõik inimesed, kes kaamera alt läbi liiguvad. Ja väidetavalt neid kaameraid on kokku 175.
Eilsel õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungil kinnitasid nii Õiguskantsleri Kantselei kui ka Andmekaitse Inspektsiooni esindajad, et selliseks praktikaks puudub õiguslik alus. Andmekaitse põhimõtetest lähtuvalt peaks see olema seadusesse kirjutatud, et niisugust asja tohib teha ja et sellisel viisil tohib andmeid koguda, ja peaks olema seaduse tasemel sätestatud mitte ainult alus, miks pildistatakse, vaid ka isikuandmete koosseis, mida kogutakse, võimalus kogutud andmetega tutvuda ja hoiustamise aeg ehk see, millal need hävitatakse. Mitte midagi sellest seaduses sätestatud ei ole.
Nüüd, teie valitsuse tunnustuseks – nagu öeldakse: give credit where credit is due – tuleb öelda, et siseminister Taro täna teatas, et selle kaamerate võrgustiku kasutamine peatatakse vähemalt seni, kuni on loodud selleks õiguslik alus.
Aga mina tahaksin teie käest küsida, et kas sellega asi piirdubki, kuigi ühiskonnas pole mingit arutelu olnud selle üle, kas me üldse tahame sellist ühiskonda. Lihtsalt nüüd hakatakse asja seadustama. Või peaksime me sisuliselt vaatama otsa ka küsimusele sellest, kas üleüldse see on hea mõte sellist süsteemi rajada?”
Peaminister kiitis politseid, ründas endist siseministrit Mart Helmet ja nentis mokaotsast, et asi oleks pidanud avalikum olema küll. Varro Vooglaid esitas teise küsimuse:
“Algatuseks olgu öeldud, et ma rääkisin Mart Helmega sellest küsimusest ja tema ütles, et kui tema oli siseminister, siis PPA poolt käidi talle rääkimas võrgustiku ülesehitamise plaanist, aga väga selgelt räägiti sellest, et fikseeritakse ainult õigusrikkumisi ehk kiiruse ületamist. Jutt käis sellistest kaameratest ja sellisest praktikast.
Ja tema ütles väga selgelt, et tema tunneb ennast petetuna, et talle ei räägitud asjadest ausalt, olgugi et sel ajal juba ehitati sellist süsteemi üles. Ei olnud juttu sellest, et on lausaline salvestamine, kõik autod, mis kaamera alt läbi liiguvad, pildistatakse üles, mis on iseenesest juba väga tõsine küsimus.
Aga edasi. Minu arvates on selline olukord täiesti kohatu õigusriigi põhimõtte vaatepunktist, et kõigepealt aastaid avalikkuse eest varjatuna ehitatakse sellist süsteemi üles ja seda hakatakse kasutama, kogutakse selle kaudu massiliselt kümneid ja sadu miljoneid pilte Eesti teedel liikuvatest autodest. Ja kui see lõpuks avalikkuse ette tuleb, siis selle asemel, et hakata arutama, kes vastutab ja kuidas selle eest, et ilma õigusliku aluseta on sellist asja avalikkuse eest varjatuna tehtud, ainuke küsimus, mis lauale justkui jääb, on see, et noh, mis seal siis ikka, eks siis kirjutame seadustesse kohase õigusliku aluse ja liigume sama asjaga edasi. Minu meelest see ei ole kohane!
Ja kui ma Igor Taro käest küsisin päev enne seda, kui ta kinnitati siseministriks õiguskomisjonis sellise asja kohta, selle võrgustiku kohta, siis tema ütles, et temale teadaolevalt ei ole niisugust kaamerate võrgustikku ja tema seda ei toetaks, kui ka sellist asja kavandataks. Nüüd selgub, et see on olemas, see on aastaid olnud töös, sellega massiliselt infot kogutud. Ja siis võiksime öelda, et kui tema seda ei toetaks siseministrina, siis tuleks hakata seda süsteemi lammutama.
Siit on minu küsimus ka teile peaministrina. Loomulikult, küsimus lõpuks taandub sellele, millise õigusliku aluse siis Riigikogu kavatseb sellele asjale luua või mitte luua. Aga mis on teie enda seisukoht? Kas me peaksime liikuma edasi sellise jälgimisühiskonna mustrite süvendamisega või peaksime keskenduma praegu küsimusele sellest, kes vastutab selle eest, et niisugune massiline jälitussüsteem, jälgimissüsteem on ilma õigusliku aluseta üles ehitatud?”
Lisaküsimuse õiguse sai samuti Varro Vooglaid: “Teate, ma kordan mingis mõttes oma eelnevas küsimuses esitatud küsimust just seonduvalt selle vastutuse aspektiga. Te olete sageli kasutanud võimalust minu küsimustele vastates rõhutada, et meil on ikkagi erinevad väärtused, ja eks see nii olegi, ja nii edasi.
Aga ma usun, või vähemalt tahan loota, et selles küsimuses meil ei ole erinevad väärtused, et õigusriikluse põhimõte on ikkagi oluline. Ehk et riigivõimu, nagu põhiseaduse § 3 ütleb, tohib kasutada teostada üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Ainult nende alusel, põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Nüüd, kui on selgunud nii Õiguskantsleri Kantselei kinnitusel kui ka Andmekaitse Inspektsiooni kinnitusel, et see kaamerate võrgustik on üles ehitatud ja seda on opereeritud massiliselt kodanike kohta informatsiooni kogumiseks ja salvestamiseks ja töötlemiseks ilma õigusliku aluseta ehk ebaseaduslikult, siis see on ju õigusriikluse põhimõttega selgelt vastuolus.
Teie olete jurist, mina olen jurist, ja ma väga tahaksin eeldada, et me mõlemad jagame seda väärtust, et õigusriikluse põhimõte on oluline. Kui me seda mõlemad jagame, siis oleks ju elementaarne, et tõstataksime küsimuse ka sellest, kes vastutab selle massiivse ulatusega õigusrikkumise eest. Kes ja kuidas vastutab?
Sellepärast, et kui reaalset vastutust niisuguste massiivse ulatusega õigusrikkumiste eest ei järgne, siis pole ju bürokraatidel mitte mingisugust sellist, kuidas öelda, motivatsiooni kehtivast õigusest kinni pidada. Jah, rikkusime seadust, tegime, mis tahtsime ja tuli välja. Mis siis ikka, siis ütleme, et teeme õigusliku aluse. Teeme asja korda. Senine praktika, selline senine ebaseaduslik praktika jääb sisulise hinnangu ja tähelepanu ja sanktsioonita.
Nii et minu küsimus nüüd veel kord teile on see, kas te leiate nagu minagi, et PPA-st peaks keegi võtma selle eest vastutuse? Kas Siseministeeriumist peaks keegi võtma selle eest vastutuse, et sellist praktikat on aastaid seadusliku aluseta edendatud?”
Peaminister rääkis seepeale pikalt kaamerate vajadusest, aga kellegi vastutamist või vastutusele võtmist ta küll ei toetanud.
Allikas: Riigikogu stenogrammid