EKRE käsitleb Riigikogu otsust abielu ümber määratleda õigustühise ja rahvast sügavalt lõhestava riigivõimu kuritarvitamisena, millele astub vastu kõikide seaduslike vahenditega ning mille pöörab esimesel võimalusel tagasi, ütles EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid täna Riigikogus homoabielu seadustamise eelnõu arutelul.
Varro Vooglaiu kõne
Tänane päev läheb Eesti ajalukku suure häbiplekina. Igati põhjendatult valetajate koalitsiooniks tembeldatud valitsus surub jõuga läbi abielu väärastamise seaduse, mis inimloomuse reaalsust eirates moonutab Eesti Vabariigis kehtivas õiguses abielu tähendust, hõlmates sellega ka homoseksuaalsed suhted ning andes n-ö homoseksuaalidele ka võõraste laste lapsendamise õiguse.
Hiljuti Tallinnas toimunud niinimetatud seksuaalvähemuste paraadil kandis üks osaleja loosungit, millele oli kirjutatud “Meie tahame ka abielupühadust rüvetada”. Just sellega kõnealuse eelnõu näol tegu ongi: abielu pühaduse rüvetamisega Eesti Vabariigi nimel. Abielulised suhted, mis on paljude inimeste jaoks pühad, pannakse ühte patta homoseksuaalsete suhetega, mida paljud peavad rõvedaks. Nõnda hävitatakse abielu tähendust sellisena, nagu seda on siiani Eestis tuntud.
Ilmselgelt kahjustatakse sedasi rängalt paljude inimeste suhet Eesti Vabariigiga, sest riiki, mis nii käitub, on raske armastada ja austada. Samuti kruvitakse sedasi üles ühiskondlikke pingeid, luuakse eeldusi sallimatuse kasvule ning õhutatakse vaenu ja konflikte. Ei ole sugugi välistatud, et õõnsate loosungite taha ongi varjatud ambitsioon ühiskonda lõhestada ja inimesed omavahel tülli ajada.
Seejuures teame väga hästi, et niinimetatud homoabielu seadustamise näol on tegu ideoloogilise projektiga, mis lähtub mitte reaalsete ühiskondlike probleemide lahendamise taotlusest, vaid eesmärgist kujundada ümber ühiskonna väärtushoiakuid, panna ühiskonda homoseksuaalseid suhteid mitte lihtsalt sallima, sallitakse neid niigi, vaid neid heaks kiitma.
Muidugi teame, et seaduse läbisurumisele järgneb kindlasti ka vastav ideoloogilise ajupesu sisseviimine lasteaedadesse, koolidesse, millest tehakse ideoloogilise indoktrineerimise keskkonnad. Taunimist väärib mitte ainult kavandatav seadusemuudatus, vaid ka valelik ja lugupeetamatu viis, kuidas seda projekti ellu viiakse. Meenutame, et alles mõne aasta eest kinnitas Kaja Kallas, et Eestis ei ole vaja anda abielu määratlusele põhiseaduslikku kaitset, kuna mitte ükski poliitiline jõud ei plaani asuda abielu määratlust ründama ja seda ümber kirjutama. Nüüd näeme aga, et Kallase juhitud Reformierakond on ise üks neist jõududest, mis just seda teeb, olles vaikinud vastava plaani valimiste-eelsel ajal täielikult maha. Ehk teisisõnu on avalikkusele valetatud, nagu terves reas muudes küsimustes.
Tõsiasi, mida kõnealune eelnõu eirab, on see, et riigivõimul pole voli abielu ja perekonna tähendust seadustega ümber kirjutada ega võtta lastelt nende loomulikku õigust emale ja isale. Abielu ja perekond on mitte sotsiaalsed konstruktsioonid, vaid inimloomusest lähtuvad institutsioonid, mille tuumaks on meeste ja naiste fundamentaalne erinevus ja täiendavus, mis omakorda võimaldab inimelu edasi anda. Sellisena on just laste saamine ja kasvatamine ning selleks toetava keskkonna loomine perekonna ja abielu institutsioonide tuumaks.
Päris kindlasti on abielu ja perekonna tähenduse moonutamine vastuolus põhiseaduse preambulis sätestatud Eesti Vabariigi kohustusega tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade ning sellega seonduvalt tagada ühtlasi, et perekond kui rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alus oleks riigi erilise kaitse all. Põhjus, miks perekond peaks olema riigi kaitse all, seisneb just selles, et perekond on laste saamise ja kasvatamise loomuliku keskkonnana institutsioon, mille heaolust sõltub Eesti Vabariigi suutlikkus täita oma kohustust tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade.
Paraku ei lase valetajate koalitsioon ent põhiseadusest häirida. Põhiseaduse Assamblee liikmed on ju ühemõtteliselt kinnitanud, et põhiseaduse teksti koostades ei tulnud kellelegi pähegi pidada perekonna all silmas midagi muud kui mehe ja naise vahelist liitu. Ka Justiitsministeerium on hiljuti tunnistanud, et “ajal, kui põhiseadus rahvahääletusel vastu võeti, mõistsid nii selle koostajad kui ka rahvahääletusel osalejad põhiseaduse § 27 lõikes 2 nimetatud abikaasasid kui kui meest ja naist, sest sellised olid tolleaegsed arusaamad abielust.” Tsitaadi lõpp. Olgugi et põhiseadust ei ole muudetud, eeldab valetajate koalitsioon, et põhiseaduse tähendus on justkui iseenesest muutunud muutunud nii, et olla kooskõlas uute, nende poolt soositud ideoloogiliste ambitsioonidega. Selline põhiseaduse tõlgendamine on lihtsalt naeruväärne ja pilkab õigusriikluse ideed.
Lõpetuseks olgu öeldud, et meie, konservatiivid, ei kavatse abielu ja perekonna tähenduse väärastamisega mitte kunagi leppida. Vastupidi, me näitame selle suhtes üles täielikku leppimatust, kui vaja, siis ka kodanikuallumatuse teel. Esiteks, me ei tunnista abieluna ühtegi ühendust, mis lahkneb abielu loomuseaduslikust tähendusest mehe ja naise liiduna. Teiseks, me seisame otsustavalt vastu loomuvastase abielukäsitluse õpetamisele lasteaedades ja koolides ega luba oma lastel osaleda kooliprogrammides ja tundides, milles õpetatakse riigi poolt moonutatud arusaama abielust. Kolmandaks, me käsitleme Eesti Vabariigi Riigikogu otsust abielu ümber määratleda õigustühise ja rahvast sügavalt lõhestava riigivõimu kuritarvitamisena, millele astume vastu kõikide seaduslike vahenditega ning mille pöörame esimesel võimalusel tagasi.
Kuulake nüüd hoolega, et asi oleks ühemõtteliselt selge! Me pöörame teiepoolse riigivõimu kuritarvitamise esimesel võimalusel tagasi. Seejuures ei kavatse me kõige vähemalgi määral võtta kuulda jutte sellest, et nii ei saa teha. Saab küll! Saite teie abielu ja perekonna tähenduse pea peale pöörata, saame meie need uuesti jalgadele tõsta. Ja uskuge mind, mitte ainult saame seda teha, vaid ka teeme, sest see on meie kohus, kuna homoseksuaalsetel suhetel pole perekonna ja abieluga vähimatki pistmist.
Kokkuvõttes palun kõiki Riigikogu liikmeid mitte selle sügavalt vale eelnõu poolt hääletada. Häbiväärne on see, et selline selge tugeva ja keskselt eetilise dimensiooniga eelnõu üleüldse usaldusega seoti. Elementaarse poliitilise kultuuriga riigis oleks selline asi võimatu, sest niisugune praktika kujutab endast Riigikogu liikmete südametunnistuse vägistamist.