Saatsin täna Vabariigi Presidendile pöördumise taotlusega jätta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus (640 SE) välja kuulutamata ning saata see Riigikogule tagasi uueks aruteluks, sest tegu on põhiseaduse vastase seadusega.
Pöördumise sissejuhatuseks kirjutasin:
“Pöördun Teie poole palvega jätta 19. juunil 2025 Riigikogu poolt vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus (640 SE) põhiseadusvastasuse tõttu välja kuulutamata. Ennekõike on seadus vastuolus põhiseaduse paragrahvides 26, 43 ja 11 sätestatud põhimõtetega, kuna see näeb ilma kohaste õiguskaitsemehhanismide ja riskide maandamiseta ette erakordselt laiaulatusliku andmete kogumise ja töötlemise, mis riivab ebaproportsionaalselt õigust eraelu puutumatusele.
Eelnõuga luuakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) haldusalasse tsentraliseeritud andmekogu, mis koondab andmeid kõigi Eestis tegutsevate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta vähemalt üheteistkümnest registrist. Lisaks kogutakse eraldi andmeid isikute sünni, elukoha, hariduse, rahvuse, töökoha, vara, maksudeklaratsioonide, peresuhete ja muu eraelulise kohta. Need andmed allutatakse tehisintellekti-põhisele laustöötlemisele, mille kaudu luuakse Eesti inimestest isikupõhised profiilid – hinnangulised skeemid selle kohta, kes inimene on, kellega ta on seotud, mida ta omab või kuidas ta käitub. Neist skeemidest hakkab omakorda teadmata sisuga algoritmidele (st mh teadmata kriteeriumidele) tuginedes võimalikele õigusrikkumistele viitavaid mustreid tuvastama lakkamatult toimetav tehisintellekt.
Selline ulatuslik, lausaline andmete kogumine ja profileerimine tähistab pretsedenditut sekkumist inimeste eraellu. Eesti e-riigi kujundamisel on järjepidevalt välditud tsentraliseeritud andmekogude loomist ja registrite ühendamist. Käesolev seadus murendab seda fundamentaalset põhimõtet ja viib meid jälgimisühiskonna suunas, kus iga kodaniku kohta luuakse digitaalne profiil, ilma et isikuid oleks alust kahtlustada õigusvastases käitumises. Ehk sisuliselt menetletakse tehisintellekti abil pidevalt kõiki inimesi, kelle kohta riiklikes andmebaasides infot leidub, ilma et oleks faktilist alust inimeste suhtes mingite menetluste algatamiseks. Seda ilma, et nende suhtes oleks formaalselt alustatud menetlust
ühes vastavate menetluslike garantiidega.
Niisugune lähenemine ei ole kooskõlas põhiseadusega tagatud õigusega eraelu puutumatusele ega ka vastavuses Euroopa Liidu andmekaitseõiguse standarditega. Seejuures on oluline on mõista, et kui RAB saab seaduse alusel sedavõrd ulatuslikud andmetöötlemise volitused, siis on üksnes ootuspärane, et samade vahendite enda käsutusse saamist hakkavad taotlema ka teised ametid ja ametkonnad ning käivitub väga kaugele ulatuvate tagajärgedega, meie ühiskonna, eriti aga riigivõimu ja kodanike vahelise suhte palet ulatuslikult ümberkujundav protsess.”
Pöördumise kokkuvõtteks kirjutasin:
“Seadus ei ole kooskõlas Eesti põhiseaduse ega Euroopa Liidu õigusega ning niisugusena oleks selle jõustamine õigusriigi põhimõttest lähtuvalt lubamatu. Kõige lühemalt öeldes on selle seaduse näol tegu proportsionaalsuse põhimõtte (PS § 11) rikkumisega, sest seadusandja ei ole põhjendanud, miks kehtiva õiguse vahendid ei ole piisavad eesmärgi – rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise – saavutamiseks. Ilmselgelt saab kõige tõhusama õiguskaitse tagada siis, kui inimeste õigusest eraelu puutumatusele üldse lahti öelda. Küsimuseks aga jääb, kas me üleüldse tahame sellises riigis elada. Eelnõu seletuskirjas küll väidetakse, et kasutatakse Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevat raamistikku, ent reaalselt ei nõua ka Euroopa regulatsioonid sellisel kujul ulatuslikke õigusi strateegiliseks isikuandmete töötlemiseks ilma sõltumatu kontrollita. Kõiki neid probleeme silmas pidades on ka Eesti Advokatuur järeldanud, et suure tõenäosusega on eelnõu vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega, mistõttu tuleks eelnõu suhtes algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Pidades silmas eeltoodut, samuti asjaolu, et puudub sisuline mõjuanalüüs seaduse kooskõlalisuse kohta põhiseadusega, palun Teil kasutada oma põhiseaduse § 107 lg-ga 2 sätestatud õigust pädevust jätta kõnealune seadus välja kuulutamata ja saata see Riigikogule tagasi uueks arutamiseks.”
Varro Vooglaid, Riigikogu liige (EKRE fraktsioon)
Pöördumine on tervikuna kättesaadav siit: