01.12.2023
Varro Vooglaid.
Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni kaitseks juht Varro Vooglaid selgitab sotsiaalmeedias, miks Tallinna halduskohtus Martin Piisangi kasuks langetatud sundsüstimise käskkirja tühistav otsus on oluline.
Vooglaid kirjeldab kohtunik Andreas Paukštyse langetaud otsust (haldusasi nr 3-21-2440) “sisukana, mis on koostatud põhjaliku süvenemise pinnalt”.
SAPTKi juht ja EKRE parlamendifraktsiooni kuuluv parteitu rahvasaadik kirjutab:
“Tallinna Halduskohus langetas täna otsuse kahes haldusasjas, kus olime SAPTK Õiguskeskusega abiks. Langetatud otsuste kohaselt tunnistas kohus õigusvastaseks Kaiteväe käskkirjad, millega vabastati teenistusest vaktsiinisunnile mitteallunud kaitseväelased – üks neist on Martin Piisang, kes on välismissioonil raskelt vigastada saanud sõdur, kelle lugu oleme ka Objektiivis lähemalt kajastanud.”
Vooglaid jätkab, et kohtuotsuse kohaselt peab kaitsevägi Piisangu teenistusse ennistama ja maksma talle hüvitist. Kohtu hinnangul on Kaitsevägi vaktsineerimiskohustuse kehtestamisega rikkunud olulisi põhiseaduslikke põhimõtteid.
“Kohus on seisukohal, et ka kaudne vaktsineerimisnõue sekkub inimese kehalisse puutumatusse, mis on ennekõike kaitstav eraelu puutumatuse raames (PS § 26). Vaktsiinidega kaasnevad riskid riivavad õigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ja võivad lõppeda surmaga (PS § 16). Vaktsineerimiskohustus pole kooskõlas inimväärikuse kui õigusriigi aluspõhimõttega (PS § 10). Inimesel peab olema õigus valida, kas lasta ennast vaktsineerida või mitte,” vahendab riigikogulane kohtuotsuses kirjutatut.
Samuti toonitas kohus Vooglaiu sõnul, et kaitseväe lähenemine, mis seadis vaktsineerimise eesmärgiks iseeneses, ei ole õiguspärane:
“Kohus osundab siiski, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise on seatud eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud nõude eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed.”
Kohtuotsuses jätkatakse:
“Et haiguse levikut ja haigestumist, sh rasket haigestumist vaktsineerimine ei välista, ei saanud ainult ja üksnes vaktsineerimisele suunatud meetmed olla sobivad, liiatigi olles teadlik, et tihedate kontaktide puhul (mida kaebaja puhul on peetud aktuaalseks) on ka vaktsineeritud töötajate kaudu haiguse levik tõenäoline. Vaktsineerimine saanuks sel hetkele teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule. Kohtule ei nähtu samas, et vastustaja oleks üldse hinnanud vaktsineeritud teenistujate mõju viiruse levikule kollektiivis ja meetme proportsionaalsuse hindamisel sellel eesmärgil nimetatud asjaolu arvesse võtnud.”
SAPTK-i juht leiab, et johtuvalt kohtuotsusest on kaitseväe juhi Martin Heremi arvamus, nagu süstisund tagaks Kaitseväe võitlusvõime, “täielik jama”.
“Kohtule ei nähtu adekvaatseid põhjendusi ega kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab riigikaitsevõimet säilitada – arvestades argumente, et teenistujate rasket haigestumist aitab vältida vaktsineerimine ning asjaolu, et Kaitseväe vaktsineeritus oli 21.10.2021 seisuga 98%, ei saanud üksikud immuniseerimata kaitseväelased kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ning inimeste eludele ja tervisele. Selliste andmete vaates jääb äärmiselt küsitavaks kaebajast lähtuv oht riigi kaitsevõimele või teiste teenistujate tervisele.”
Postituse lõpus osutab Vooglaid kohtu selgitusele, et kaitseväe lähenemine, kus “kõigile lajatati sama mõõdupuuga, on iseeneses kohatu ja lubamatu”:
“Kohtule ei nähtu, et kaebaja puhul oleks eraldi esitatud teenistusest vabastamise põhjendusi ja kaalutlusi lähtuvalt personaalselt just kaebajast, tema ametikohast, kolleegidest, tööülesannetest, teiste meetmete rakendamise võimalikkusest. Sellist kaalumis- ega põhjendamisviga pole kõrvaldatud ka kohtumenetluses. Kohus osundab, et kaebajal ei olnud seejuures takistatud teenistuskohustuste täitmine 1,5 aasta jooksul, mil vaktsiinid polnud haiguse leviku algusest kättesaadavad või kohustuslikud. Nagu öeldud, ei nähtu kusagilt teavet ega andmeid, et vaktsineerimine oleks olukorda kollektiivis nakkuse leviku, haigestumise ja raske haigestumise vaates muutnud. Pikaaegse teenistuja teenistusest vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõime tagamist, kui et aitab sellele kaasa. Seega ei saa pidada rakendatud meetmeid sobivaks.”
Rahvasaadikul on lähtuvalt kohtuotsusest mõned etteheited ka Heremile:
“Kui Herem oleks aumees, paluks ta ebaõiglaselt tegevteenistusest minema löödud endistelt kaitseväelastelt vabandust ja kutsuks nad tagasi teenistusse. Seda enam, et väidetavalt keerulises julgeolekuolukorras peaks Eesti justkui vajama kõigi kogenud sõdurite ja ohvitseride teeneid. Kuna Herem ei ole aumees, ega ole võimeline oma vigu tunnistama, laseb ta otsuse kindlasti maksumaksjate kulul edasi kaevata, nagu ta on teinud kõigi varasemate sarnaste otsuste puhul. Raskelt eemaletõukav ja kaitseväe suhtes kõike muud kui usaldust süstiv käitumine, aga mis parata.”
Vooglaid leiab, et SAPTK-i Õiguskeskus on teinud kaks aastat Piisangut kaitses head tööd ja tunnustab viimase kaitsjat Henno Nurmsalu.
Inimesed, kes on valmis SAPTK-i Õiguskeskuse tööle kaasa aitama, saavad seda teha:
– Makse saaja: Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks
– Kontonumber: EE437700771007848727
– Selgitus: toetus SAPTK õiguskeskusele
Allikas: Objektiiv