Riigikogu saadik Varro Vooglaid tutvustab oma sotsiaalmeediapostituses ERR-i nõukogu koosolekul juhtunut.
“Eilsel erakorralisel ERR-i nõukogu koosolekul mingeid otsuseid vastu ei võetud, Veidemanni ei kutsutud nõukogu esimehe kohalt tagasi.
Ma ei või vahendada, mida keegi teine koosolekul rääkis, aga omalt poolt toonitasin, et kogu see lugu on täiesti jabur ja annab tunnistust ideoloogilise diktatuuri ihalusest, Eesti tagasi viimisest sarnasesse olukorda, kus olime nõukogude ajal. Ka siis võeti inimesed oma kohtadelt maha, kui nad julgesid avalikult kahelda ainuõigena kehtestatud ideoloogilises programmis.
Mina küll ei taha sellist aega Eestisse tagasi, aga nagu näha, nn liberaalid töötavad sarnase olukorra taastamise nimel täie jõuga. Nende eesmärgiks ongi saavutada selline hirmuõhkkond, kus keegi avalikus ametis olev isik ei või homoideoloogia normaliseerimise suhtes avalikult kriitilist hoiakut väljendada.
Toonitasin seda lihtsat tõsiasja, et ERR-i nõukogu liikmete vahel ei saabu mitte kunagi ideoloogilist üksmeelt ja see on igati ootuspärane, küll on aga kuri karjas, kui oleme jõudnud sinnamaale, et üksmeelt pole ka selles, et erinevaid ideoloogilisi arvamusi võib vabalt väljendada, ilma et selle pärast hakkaks pihta grupiviisiline tümitamine ja tühistamine.
Fakt on see, et avaldades arvamust, et isadepäeva hommikul ei olnud kohane õilistada saates “Hommik Anuga” endale Eestis keelatuks ja karistatavaks arvatud surrogaatemaduse praktika kaudu välismaalt lapsed soetanud homopaari, kuna see ei sobitu enamiku eestlaste väärtusruumi, pole Veidemann teinud midagi ebaseaduslikku ega ka muus mõttes lubamatut.
Vastupidi, kõigile ERR-i nõukogu liikmetel on täielik õigus väljendada ERR-i programmide suhtes avalikult kriitilist arvamust ja selle käsitlemine sekkumisena toimetuslikku vabadusse on täiesti vale, absurdne ja vastuvõetamatu. ERR-i toimetused õppigu taluma kriitikat ja lõpetagu see hädaldamine ära, et iga nõukogu liikmete poolne kriitiline kommentaar nende suunal on lubamatu sekkumine. Õpitagu lõpuks aru saama ka sellest, kuidas peab ERR-i juhtimine toimima – mitte alt üles, sedasi et maja valitseb juhtorganeid, vaid ülevalt alla ehk sedasi, et juhtorganid valitsevad maja.
Kokkuvõttes ei ole Veidemannil mitte mingit põhjust ei tagasi astuda ega ka vabandust paluda, sest keegi ei pea oma veendumuste ja nende väljendamise pärast vabandust paluma. Vastupidi, kui keegi on selles loos käitunud kohatult ja peaks vabandust paluma, siis on selleks Valdo Randpere ja mitmed teised nõukogu liikmed koos peaministri, välisministri ja kultuuriministriga, kes kõik on survestanud Veidemanni tagasi astuma ja avaldanud selleks ka ülejäänud nõukogule survet.
Lühidalt: nõukaaegse ideoloogilise diktatuuri ihalejad tuleb pikema jututa n-ö pikalt saata! Teie peate ennast häbenema, mitte need, kes soovivad elada vabas ühiskonnas, kus põhiseaduslik sõna- ja veendumuste vabadus pole tühi sõnakõlks.
Lisaks eelnevale toonitasin, et kogu lugu on absurdselt ülevõimendatud, lihtsalt selleks, et valitsusparteide läbikukkunud poliitikalt tähelepanu kõrvale juhtida. Samuti märkisin, et EKRE ettepanek ERR likvideerida tõukub just nimelt ERR-i kuritarvitamisest provokatsioonideks ja ideoloogiliseks aktivismiks, ehk need kaks asja on omavahel tihedalt seotud.
Ei mina ega keegi EKRE fraktsioonist ei pea häbenema oma kindlat seisukohta, et kui ERR ei suuda ega taha tegutseda ühiskonna keskpõrandana, mis eeldab hoidumist provokatsioonidest ja aktivismist, siis ei ole põhjendatud sellist hiiglasliku organisatsiooni maksumaksjate rahast enam kui 40 miljoni euroga aastas ülal pidada.
Sel teemal on tegelikult rääkida veel nii mõndagi, aga küll jõuab. Muu hulgas ei ole avalikkuse eest veel läbi käinud info, et ERR-i kollektiiv läks juhatusele survet avaldama ca 50-liikmelise (!) delegatsiooniga ning pärast Veidemanni poolt Postimehele antud kommentaaride avaldamist helistas talle õhtusel ajal Marko Reikop, kes sisuliselt karjus Veidemanni peale ja sõimas tal näo täis.
Sedasi ei tohiks asjad käia, rõhutasin ka eilsel koosolekul. Just nagu nõukogu esimehel ei ole kohane helistada Reikopile ja tema peale oma viha välja valada, ei ole sellist voli ka Reikopil nõukogu esimehe suhtes. Mina tahan igal juhul teada, mida kavatseb juhatus sedasi käituvate end justkui jumalateks pidavate staarsaatejuhtide suhtes ette võtta. Või ongi nii, et neile kui ERR-i tegelikele peremeestele on lubatud kõik, mida nad heaks arvavad?
Eilses “AK”-s on minu kommentaar väga lühidalt sees vaid seetõttu, et kui võttegrupp oli võtnud napi kommentaari Veidemannilt kui süüdistatavalt ja seejärel Randperelt kui süüdistajalt ning juba oma kodinad kokku pakkinud, astusin ligi ja küsisin, et kas nii see ajakirjanduslik tasakaalustatus nende hinnangul käibki, et Veidemanni toetavatelt nõukogu liikmetelt jäetakse kommentaar võtmata. Kuna mõisteti, et neil ei ole midagi enese kaitseks öelda, pakuti välja kommentaari võtmine ka minult.
Ma seejuures toonitasin, et küsimus ei ole selles, nagu ma tahaks kangesti kommentaari anda, vaid selles, kuidas saab “AK” tasakaalustatuse nõudest nii kergekäeliselt mööda vaadata. Tähelepanuväärselt katkestati minu napi kommentaari vahendamine selle koha pealt, kus ütlesin, et tagasi astuma ja vabandust paluma peaksid hoopis need ministrid, kes on jõuliselt ERR-i sõltumatusse sekkudes survestanud Veidemanni tagasi astuma või nõukogu teda taandama.